Eesti Detektoristide Foorum 2.0 Eesti Detektoristide Foorum 2.0
edfoorum@gmail.com
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse 

Muinsuskaitseseaduse eelnõu 1.jaanuar 2019
Mine lehele 1, 2  Järgmine
 
Uus teema   Vasta teemale    Eesti Detektoristide Foorum 2.0 -> Muinsuskaitse ja arheoloogia
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
Aardekütt



Liitunud: 17 Apr 2017
Postitusi: 66

PostitusPostitatud: Teis Veeb 06, 2018 8:05 pm    Teema: Muinsuskaitseseaduse eelnõu 1.jaanuar 2019 Vasta viitega

Siin siis kõike keelav üllitis-
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0f7f4a9c-09b7-4005-9a4e-b9d297336134#I07Og8xS
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Aardekütt



Liitunud: 17 Apr 2017
Postitusi: 66

PostitusPostitatud: Teis Veeb 06, 2018 8:58 pm    Teema: Vasta viitega

Eelnõu
25.01.2018.
Muinsuskaitseseadus
1. peatükk
Seaduse eesmärk ja kohaldamisala
§ 1. Seaduse eesmärk
(1) Käesoleva seaduse eesmärk on kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus, mis tagatakse
läbi:
1) kultuurimälestiste (edaspidi mälestis) ja muinsuskaitsealade ning neid ümbritsevate
kultuuriväärtusega keskkondade säilimise ja kaitse;
2) arheoloogiliste leidude ja arheoloogiliste leiukohtade kaitse;
3) vaimse kultuuripärandi kaitse.
(2) Ainelise kultuuripärandi kaitse hõlmab kultuuriväärtusega asjade ja maa-alade
väljaselgitamist, uurimist ja dokumenteerimist, populariseerimist, mälestiseks,
muinsuskaitsealaks või arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamist ning nendega seotud
tegevuste reguleerimist.
(3) Vaimse kultuuripärandi kaitse tähendab tingimuste loomist vaimse kultuuripärandi
elujõulisuse tagamiseks. See hõlmab muu hulgas vaimse kultuuripärandi väljaselgitamist,
uurimist, dokumenteerimist ja populariseerimist.
§ 2. Muinsuskaitse põhimõtted
(1) Kultuuripärandi säilitamine ja teadvustamine hoiab alal riigi ja tema piirkondade
identiteeti ja eripära ning kindlustab praegustele ja tulevastele põlvedele mitmekesise ning
kultuurimälu kandva elukeskkonna.
(2) Keskkonnas läbiviidavad muudatused lähtuvad kultuuri- ja elukeskkonna mitmekesisuse
ning kvaliteedi hoidmise põhimõttest. Lisatav uus peab toetama varem loodud väärtusi.
(3) Mälestiste ja muinsuskaitseala kaitsmisel lähtutakse ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt
mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud tegevused, sealhulgas kasutatavad töövõtted,
materjalid, tegutsejate kvalifikatsioon ja loakohustus enne töödega alustamist peavad
minimeerima mälestiste ja muinsuskaitsealade hävimise ohtu ja maksimeerima väärtuste
säilimist.
(4) Mälestise ja muinsuskaitseala konserveerimise ja restaureerimise eesmärk on mälestise ja
muinsuskaitsealal asuva ehitise autentsuse säilitamine ja selle potentsiaalse terviklikkuse
taastamine, kui viimane on võimalik kunstilise või ajaloo võltsimiseta.
(5) Mälestist ja muinsuskaitseala konserveerides, restaureerides ja ehitades tuleb kasutada
eeskätt algupäraseid materjale ning traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid.
2
(6) Riik ja kohaliku omavalitsuse üksused arvestavad oma ülesannete täitmisel
kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning teevad selleks omavahel koostööd, toetades
seeläbi kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist.
§ 3. Seaduse kohaldamisala
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse mälestiseks, muinsuskaitsealaks ja arheoloogiliseks
leiukohaks tunnistamisele, mälestiste, muinsuskaitsealade, arheoloogiliste leiukohtade ning
arheoloogiliste leidude kaitse ja säilimise korraldusele. Käesolev seadus kehtib ka
majandusvööndis.
(2) Mälestisel, muinsuskaitsealal ja nende kaitsevööndis ehitamise suhtes kohaldatakse
ehitusseadustikus sätestatut, võttes arvesse käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluse suhtes kohaldatakse haldusmenetluse
seaduses sätestatut, võttes arvesse käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
§ 4. Mõisted
Käesolevas seaduses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) aineline kultuuripärand on käesoleva seaduse tähenduses inimtekkelised või inimese ja
looduse koosmõjul tekkinud esemed ja keskkonnad, millel on ajalooline, arheoloogiline,
kultuuriline või esteetiline väärtus;
2) vaimne kultuuripärand on põlvest põlve edasi antavad tavad, esitus- ja väljendusvormid,
teadmised, oskused ning nendega seotud tööriistad, esemed, artefaktid ja kultuuriruumid,
mida kogukonnad, rühmad ja mõnel juhul üksikisikud tunnustavad oma kultuuripärandi osana
ning hoiavad elavas ja loovas kasutuses;
3) arheoloogiline kultuurkiht on otsese inimtegevuse tulemusena või kaasmõjul ladestunud
pinnasekiht, sealhulgas inimluud;
4) konserveerimine on tegevus, millega tõkestatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva
ehitise või nende osade edasine hävimine, kindlustades tehniliselt selle konstruktiivseid,
arhitektuurseid ja dekoratiivseid elemente säilitades erinevate ajastute väärtuslikud kihistused
ning jättes puuduvad osad taastamata;
5) restaureerimine on tegevus, millega fikseeritakse mälestise või muinsuskaitsealal asuva
ehitise autentne seisund, eemaldades vajaduse korral vähemväärtuslikke ja ilmet rikkuvaid
elemente ja kihistusi ning taastades puuduvaid ja kahjustunud osi teaduslikult põhjendatud
kujul ja meetodil, tuginedes originaaldokumentidele ning uuringutele;
6) hooldamine on järjepidev tegevus mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise seisundi
korrashoidmiseks;
7) remontimine on tegevus mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise seisundi
parandamiseks, millega ei muudeta mälestise ilmet, konstruktsioone, mahtusid ega detaile
ning kasutatakse algupäraseid materjale;
3
Cool ilme muutmine on tegevus, mis mõjutab mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise
eksterjööri ja interjööri senist väljanägemist, sealhulgas värvilahenduse ja viimistluse
muutmine, detailide või konstruktiivsete elementide ümberpaigutamine, eemaldamine või
kinnikatmine, kinnismälestisele või muinsuskaitsealale objekti, sealhulgas teisaldatava objekti
või ajutise ehitise, näiteks kioski, müügipaviljoni või välikohviku, valgustus- ja muu seadme,
tehnovõrgu, -rajatise ja -seadme, teabekandja ning reklaami paigaldamine.
2. peatükk
Kaitse kehtestamine
1. jagu
Mälestis ja muinsuskaitseala
§ 5. Mälestis
Mälestis on käesoleva seadusega sätestatud korras riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega
kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum, maa-ala või ehitiste kompleks.
§ 6. Muinsuskaitseala
(1) Muinsuskaitseala on käesoleva seadusega sätestatud korras riigi kaitse alla võetud
kultuuriväärtusega maa-ala, mis moodustab inimese ja looduse koosmõjul kujunenud
tervikliku ajaloolise keskkonna.
(2) Muinsuskaitseala võib koosneda ühest või mitmest perioodist pärit hoonetest (edaspidi
muinsuskaitsealal asuv ehitis) ja rajatistest, mis koos arheoloogilise kultuurkihi,
loodusobjektide, tänavatevõrgu, teede, kõlvikute, hoonestus- ja krundistruktuuriga
moodustavad tervikliku kultuurmaastiku.
§ 7. Riikliku kaitse eeldus
(1) Mälestise ja muinsuskaitseala riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et
kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa,
millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise
kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust.
(2) Mälestise ja muinsuskaitseala riikliku kaitse kriteeriumid liikide kaupa kehtestab
Muinsuskaitseamet.
§ 8. Mälestise liigid
(1) Mälestise liigid on:
1) ajaloomälestis;
2) arheoloogiamälestis;
3) ehitismälestis;
4) kunstimälestis;
5) tehnikamälestis.
4
(2) Ajaloomälestis on poliitiliste ja ühiskondlike protsesside, oluliste ajaloosündmuste või
silmapaistvate ühiskonna- ja kultuuritegelastega seotud asi, maa-ala või paik.
(3) Arheoloogiamälestis on inimtegevuse säilmed, asjad või nende kogumid ja muud jäljed,
mis annavad teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo ning inimese suhete kohta
looduskeskkonnaga.
(4) Ehitismälestis on hoone koos selle interjööri, sealhulgas sisekujunduselementide ja hoone
algse funktsiooniga seotud sisseseadega; rajatis või ehituslik kompleks, mis on oluline Eesti
arhitektuuriajaloo ja ruumilise keskkonna arengu tähistaja ja mitmekesise elukeskkonna
hoidja.
(5) Kunstimälestis on kunstilise, kultuurilise, usundilise, ajaloolise, etnoloogilise või
teadusliku väärtusega vallasasi, asjade kogum või ehitisest eemaldatud osa, mis peegeldab
kunsti, käsitööoskuste ja esteetika arengut, kohalike traditsioonide ning kogukonnaga seotud
protsesse.
(6) Tehnikamälestis on ajaloolise, tehnilise, teadusliku, kultuurilise- või sotsiaalse väärtusega
vallasasi või asjade kogum, mis kajastab ühiskonnas toimunud protsesse ning on majandus- ja
sotsiaalajaloo, industrialiseerimise ja esteetika arengu näide.
(7) Mälestised jagunevad kinnismälestisteks ja vallasmälestisteks. Kinnismälestis on
ajaloomälestis, arheoloogiamälestis ja ehitismälestis. Vallasmälestis on kunstimälestis ja
tehnikamälestis.
§ 9. Veealune mälestis
(1) Veealune mälestis on sisevetes, territoriaalmeres, piiriveekogus või majandusvööndis
paiknev käesoleva seadusega sätestatud korras riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega asi
või asjade kogum koos arheoloogilise ja loodusliku ümbrusega.
(2) Veealune mälestis, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks
teha, kuulub riigile.
(3) Riigile kuuluva veealuse mälestise valitseja on Muinsuskaitseamet.
§ 10. Maailmapärandi objekt
Maailmapärandi objekt on Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni
ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni artikli 11 lõike 2 alusel koostatud
maailmapärandi nimekirja arvatud objekt.
§ 11. Kaitsevöönd
(1) Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks võib kehtestada kaitsevööndi.
(2) Kinnismälestise kaitsevööndi eesmärk on tagada:
1) kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, mis tagab mälestise vaadeldavuse
ja seda ümbritsevate, mälestisega ajalooliselt seotud kultuuriväärtuslike objektide säilimise;
5
2) kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.
(3) Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk on tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja
toetavas keskkonnas ja muinsuskaitseala vaadeldavus, sealhulgas kaug- ja sisevaadete
säilimine ning silueti nähtavus.
(4) Kaitsevööndi võib jagada erinevate kitsendustega osadeks, lähtudes käesoleva paragrahvi
lõigetes 2 ja 3 toodud eesmärkidest.
(5) Kaitsevööndit ei kehtestata:
1) muinsuskaitsealal paiknevatele mälestistele, kui muinsuskaitseala kaitsekorras ei ole
määratud teisiti;
2) kalmistul paiknevale mälestisele;
3) kinnismälestiseks olevas pargis paiknevale mälestisele.
(6) Ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele mälestistele võib kehtestada
ühise kaitsevööndi.
§ 12. Mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise ettepanek
(1) Igaühel on õigus esitada Muinsuskaitseametile ettepanek asja või maa-ala riikliku kaitse
alla võtmiseks.
(2) Ettepanek peab sisaldama:
1) asja või maa-ala kirjeldust koos kaitse alla võtmise põhjendusega;
2) asja või maa-ala aadressi ja võimalusel kaarti, millele on kantud asja asukoht või piir, või
asukoht, kui tegemist on vallasasjaga;
3) võimalusel fotosid ja muid asjakohaseid materjale.
§ 13. Mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatamine
(1) Asja või maa-ala mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatab
Muinsuskaitseamet ning koostab eksperdihinnangu.
(2) Enne mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatamist küsib
Muinsuskaitseamet sellekohast arvamust:
1) asukohajärgselt kohaliku omavalitsuse üksuselt;
2) riigi haldusorganilt, kelle pädevus seondub kaitse alla võtmise menetluse esemega;
3) asja või maa-ala piiresse jääva kinnisasja omanikult, välja arvatud juhul, kui puudutatud
omanike arv on suurem kui 100.
(3) Arvamuse andmiseks antakse piisav tähtaeg. Arvamuse esitamisel tuleb märkida selgelt
väljendatud ettepanek koos põhjendusega ning teave kehtivate haldusaktide või pooleliolevate
haldusmenetluste või muude oluliste asjaolude kohta, mis võivad kaitse alla võtmist mõjutada.
(4) Eksperdihinnangus selgitatakse välja asja või maa-ala kultuuriväärtus, kaalutakse avalikku
huvi ja puudutatud isikute huve ning hinnatakse mälestiseks või muinsuskaitsealaks
tunnistamise ja kaitsevööndi kehtestamise põhjendatust.
6
(5) Kui mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise menetlus on algatatud käesoleva
paragrahvi lõike 1 tähenduses, on haldusorganil õigus peatada haldusakti andmise menetlus,
mis on seotud kaitse alla võtmise menetluse esemega ja võib seda mõjutada. Haldusakti
andmise menetlus peatatakse kuni kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise
otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24 kuuks haldusakti andmise menetluse
peatamise otsuse tegemisest arvates.
§ 14. Mälestiseks tunnistamise ettevalmistamine
(1) Muinsuskaitseamet saadab eksperdihinnangu tutvumiseks menetlusosalistele, sealhulgas
kavandatava kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja omanikule, ning annab piisava aja
arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.
(2) Pärast vastuväidete lahendamist muudab Muinsuskaitseamet vajadusel eksperdihinnangut,
valmistab ette mälestiseks tunnistamise õigusakti eelnõu ning esitab selle otsustamiseks
valdkonna eest vastutavale ministrile.
(3) Kui pärast menetlusosaliste ärakuulamist selguvad asjaolud, mille tõttu mälestisteks
tunnistamine ei ole põhjendatud, lõpetab Muinsuskaitseamet menetluse.
(4) Muinsuskaitseamet teavitab menetluse lõpetamisest menetlusosalisi ja ettepaneku tegijat.
Teates esitatakse menetluse lõpetamise põhjendus.
§ 15. Muinsuskaitsealaks tunnistamise ettevalmistamine
(1) Muinsuskaitsealaks tunnistamine viiakse läbi avatud menetluses.
(2) Muinsuskaitseamet avaldab vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning kohalikus
või maakondlikus lehes teate muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatamise kohta.
Teates kajastatakse lühidalt eksperdihinnangu sisu, eelnõu ja eksperdihinnangu väljapaneku
aeg ja koht ning arvamuste ja vastuväidete esitamise tähtaeg. Avalik väljapanek ei tohi kesta
vähem kui neli nädalat.
(3) Avaliku väljapaneku kestel esitatud arvamused ja vastuväited lahendab Muinsuskaitseamet
pärast väljapaneku lõppemist ning enne avaliku arutelu toimumist.
(4) Pärast arvamuste ja vastuväidete menetlemist ning vajadusel kaitse alla võtmise otsuse
eelnõu uuendamist korraldab Muinsuskaitseamet avaliku arutelu, välja arvatud juhul, kui
tähtaja kestel arvamusi või vastuväiteid ei esitatud.
(5) Kui avaliku arutelu toimumise aega ei ole teatavaks tehtud koos väljapanekust
teatamisega, teavitab Muinsuskaitseamet sellest vähemalt kümme päeva enne arutelu
toimumist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras.
(6) Avalik arutelu protokollitakse. Protokoll peab sisaldama arutelul esitatud seisukohti ja
küsimusi ning neile antud vastuseid. Muinsuskaitseamet teeb protokolli kättesaadavaks
Muinsuskaitseameti veebilehel.
7
(7) Kui pärast avalikku väljapanekut või avalikku arutelu muinsuskaitsealaks tunnistamise
õigusakti eelnõu oluliselt muudetakse, võib Muinsuskaitseamet avalikku väljapanekut või
avalikku arutelu korrata.
(Cool Kui avalikustamisel selguvad asjaolud, mis tingivad muinsuskaitsealaks tunnistamise
menetluse lõpetamise, lõpetab Muinsuskaitseamet menetluse.
(9) Muinsuskaitseamet teavitab menetluse lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud korras. Teates esitatakse menetluse lõpetamise põhjendus.
§ 16. Mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamine
(1) Mälestiseks tunnistamise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kuulates
ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha.
(2) Mälestiseks tunnistamise õigusaktis märgitakse:
1) mälestise nimetus, koosseis, asukoht ja maa-alalise objekti puhul selle piir;
2) mälestise liik või liigid ja kaitse alla võtmise põhjendus;
3) kui määratakse kaitsevöönd, siis selle eesmärk, piir ning kaitsevööndis asuvad
kultuuriväärtuslikud objektid;
4) leevendused käesoleva seaduse § 46 lõigetes 1 ja 2, § 47 lõigetes 1 ja 2 ning § 58 lõikes 1
sätestatud tööde loa kohustusest, kui neid tehakse.
(3) Muinsuskaitsealaks tunnistamise otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(4) Enne Vabariigi Valitsusele esitamist kuulab valdkonna eest vastutav minister ära
Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha muinsuskaitsealaks tunnistamise õigusakti eelnõu ja
eksperdihinnangu kohta.
(5) Muinsuskaitsealaks tunnistamise õigusaktis määratakse muinsuskaitseala kaitsekord,
milles märgitakse:
1) muinsuskaitseala nimetus ja piir;
2) kaitse alla võtmise põhjendus ja kaitse eesmärk;
3) kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded, sealhulgas vajadusel ehitamise tingimused ja
muud kitsendused;
4) kaitsevööndi eesmärk ja piir;
5) leevendused käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud säilitamiskohustusest, § 46 lõikes 1, § 46
lõike 2 punktides 1 ja 3 ja § 47 lõikes 1 sätestatud tööde loa kohustusest, kui neid tehakse.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud õigusakt avaldatakse Riigi Teatajas ning
see jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist.
§ 17. Mälestiseks ja muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine
(1) Mälestiseks olemise võib lõpetada, kui mälestis:
1) on museaal muuseumiseaduse tähenduses;
2) on arhivaal arhiiviseaduse tähenduses;
3) on teise mälestise lahutamatu osa;
4) ei vasta riikliku kaitse eeldusele;
8
5) on hävinud ja selle taastamine ei ole põhjendatud;
6) ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus arvata, et mälestis ei ole säilinud.
(2) Mälestiseks ja muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise menetluse suhtes kohaldatakse
käesolevas jaos sätestatud mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise sätteid.
(3) Mälestiseks olemise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga,
kuulates ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha.
(4) Muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud õigusakt avaldatakse Riigi Teatajas ning
see jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist.
§ 18. Ajutise kaitse alla võtmine
(1) Kultuuriväärtusega asja või maa-ala võib võtta ajutise kaitse alla, et teha kindlaks selle
kaitse alla võtmise eeldused ning vajadusel viia läbi mälestiseks tunnistamise menetlus.
(2) Ajutist kaitset kohaldatakse juhul, kui on piisav alus arvata, et kultuuriväärtusega asi või
maa-ala võib enne mälestiseks tunnistamist hävida või kaduda või asja või maa-ala
kultuuriväärtust rikutakse.
(3) Ajutise kaitse alla võtmise otsustab Muinsuskaitseameti peadirektor käskkirjaga. Käskkiri
avaldatakse kultuurimälestiste registris ja see jõustub allakirjutamisel.
§ 19. Ajutise kaitse abinõud
Ajutise kaitse alla võetud asja suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses mälestise kohta
sätestatut. Ajutise kaitse all oleva asja omanikul või valdajal on mälestise omaniku või valdaja
õigused ja kohustused.
§ 20. Ajutise kaitse tähtaeg
(1) Ajutise kaitse alla võib asja võtta kuni kuueks kuuks. Põhjendatud juhul võib ajutise kaitse
tähtaega pikendada, kuid mitte kauem kui 12 kuuni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja kulg peatub ajaks, mille jooksul asja või
maa-ala kultuuriväärtuse kindlakstegemine on takistatud haldusakti adressaadist sõltuvalt.
(3) Ajutine kaitse kehtib kuni mälestiseks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui seadusega
lubatud tähtaja lõpuni.
(4) Ajutise kaitse vajaduse äralangemisel ajutine kaitse lõpetatakse. Ajutise kaitse lõpetamise
otsustab Muinsuskaitseameti peadirektor käskkirjaga. Käskkiri avaldatakse kultuurimälestiste
registris ja see jõustub allakirjutamisel.
2. jagu
Arheoloogiline leid ja arheoloogiline leiukoht
9
§ 21. Arheoloogiline leid
(1) Arheoloogiline leid on maasse, maapinnale, ehitisse, veekogusse või selle põhjasetetesse
ladestunud või peidetud arheoloogiline, sealhulgas ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu
kultuuriväärtusega ese või esemete kogum, mis on vähemalt 100 aastat vana või seotud Teise
maailmasõja või metsavendlusega ning millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole
võimalik kindlaks teha.
(2) Arheoloogilise leiu kultuuriväärtuse tuvastab Muinsuskaitseamet, määrates leiu vastavuse
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eeldustele.
(3) Arheoloogilise leiu tuvastamisel esemete kogumina võetakse lisaks käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatud eeldustele arvesse esemete leidmise konteksti, omavahelist seost ning
terviklikkust, milles kõik esemed ei pea vastama vanuse eeldusele.
(4) Arheoloogiline leid kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti või kelle
valduses see on. Arheoloogilist leidu ei saa heauskselt omandada.
(5) Arheoloogilise leiu suhtes ei kohaldata asjaõigusseaduse § 90 ja § 103.
§ 22. Arheoloogiline leiukoht
(1) Arheoloogiline leiukoht on maa- või veeala, kust on leitud arheoloogiline leid või leiud ja
mis võib sisaldada jätkuvalt arheoloogilisi esemeid.
(2) Arheoloogilise leiukoha tuvastab Muinsuskaitseamet, määrates otsuses:
1) arheoloogiliste esemete olemasolu;
2) arheoloogilise kultuurkihi olemasolu;
3) leiukoha piiri.
(3) Isik, kelle kinnisasjast arheoloogiline leid või leiud leitakse, on kohustatud lubama
Muinsuskaitseametil teha leiukoha tuvastamiseks vajalikke toiminguid.
(4) Leiukoha tuvastamise otsus avaldatakse kultuurimälestiste riiklikus registris.
§ 23. Arheoloogilise leiukoha kaitse ja kaitse lõpetamine
(1) Arheoloogilises leiukohas tuleb enne ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning
muid mulla-, kaeve- ja maaparandustöid teha uuring. Uuringu määramisele, läbiviimisele ja
hüvitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 42–45.
(2) Arheoloogilise leiukoha suhtes, kus on tuvastatud arheoloogilise kultuurkihi olemasolu,
algatab Muinsuskaitseamet mälestiseks tunnistamise menetluse. Kaitse leiukohana lõpeb, kui
leiukoht tunnistatakse käesolevas seaduses sätestatud korras mälestiseks.
(3) Muinsuskaitseamet lõpetab arheoloogilise leiukoha kaitse, kui leiukoht on läbi uuritud ja
leiukohas ei ole rohkem arheoloogilisi esemeid säilinud.
10
§ 24. Arheoloogilise leiu leidja kohustused
(1) Arheoloogilise leiu tunnustega asja leidja on kohustatud säilitama leiu ja leiukoha
muutumatul kujul. Leiust tuleb viivitamata teatada Muinsuskaitseametile.
(2) Leitud asi tuleb kuni Muinsuskaitseametile üleandmiseni jätta leiukohta. Leidja võib leitud
asja leiukohast eemaldada ainult Muinsuskaitseameti nõusolekul või juhul, kui tekib oht asja
säilimisele.
(3) Leidu ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise, väljakaevamise või muul teel rikkuda
ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada.
(4) Juhul kui arheoloogiline leid leitakse teise riigi majandusvöödist, mandrilavalt või
süvamerepõhjast, on Eesti kodanik või Eesti lipu all sõitva laeva kapten kohustatud teavitama
leiust Muinsuskaitseametit.
§ 25. Õigus leiuautasule
(1) Arheoloogilise leiu leidjale määrab riik leiuautasu.
(2) Leiuautasu määrab Muinsuskaitseamet. Leiuautasu määramisel võetakse arvesse leitud
asja ajaloolist, arheoloogilist, teaduslikku, kunstilist või muud kultuuriväärtust, samuti asja
leidmise ja riigile üleandmise asjaolusid.
(3) Arheoloogilise leiu võib Muinsuskaitseamet tasuta võõrandada leidjale.
(4) Leiuautasu ei määrata, kui:
1) leid on vee-, õhu- või muu sõiduki vrakk;
2) arheoloogiliste leidude otsimine või väljakaevamine või mälestiste uurimine või
muinsuskaitselise järelevalve tegemine kuulub leidja kohustuste hulka;
3) leid võõrandatakse leidjale;
4) leidja on rikkunud käesoleva seaduse §-des 24 või 26 sätestatud kohustusi;
5) leid on leitud mälestiselt, muinsuskaitsealalt, nende kaitsevööndist või arheoloogilisest
leiukohast;
6) leidjal on kehtiv karistus käesolevast seadusest tulenevate nõuete rikkumise eest;
7) leid on leitud teise riigi majandusvööndist, mandrilavalt või süvamerepõhjast.
(5) Leiuautasu määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 26. Otsinguvahendi kasutamine
(1) Otsinguvahend käesoleva seaduse tähenduses on tehniline vahend või seade, välja arvatud
navigatsioonivahend, mis võimaldab kindlaks teha maapinnal, maa sees ja vee all olevate
arheoloogiliste leidude asukohta.
(2) Otsinguvahendi kasutamiseks arheoloogilise leiu otsimiseks maa- või veealal on nõutav
otsinguvahendi luba.
11
(3) Mälestisel, muinsuskaitsealal, nende kaitsevööndis ja arheoloogilises leiukohas on
otsinguvahendi kasutamine keelatud, välja arvatud:
1) uuringu teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras antud uuringuloa alusel;
2) korrakaitseorganil ja kaitseväel teenistusülesannete täitmiseks või ettevõtjal
majandustegevuses ehitamise, põlluharimise ja metsanduse tegevusalaga seotud ülesannete
täitmiseks, mis ei ole seotud arheoloogilise leiu otsimisega ning eelnevalt on otsinguvahendi
kasutamisest teavitatud Muinsuskaitseametit.
(4) Otsinguvahendi luba on õigus taotleda füüsilisel isikul, kes on vähemalt 18-aastane ja
läbinud täienduskoolituse, mille käigus omandatakse oskus arheoloogiline leid ära tunda ning
mitte kahjustada leidu ega leiukohta.
(5) Otsinguvahendi loa annab Muinsuskaitseamet. Otsinguvahendi luba antakse kolmeks
aastaks.
(6) Muinsuskaitseametil on õigus lõpetada otsinguvahendi lubade taotluste vastuvõtmine kui
otsinguvahendi lubade arvu suurendamine võib kahjustada arheoloogiapärandit.
(7) Otsinguvahendi loa omanik on kohustatud teavitama Muinsuskaitseametit enne otsingule
minekut kavandatavast otsingukohast ja otsinguajast ning esitama pärast otsingut
otsinguaruande.
(Cool Teise isiku omandis oleval maatükil otsinguvahendi kasutamiseks peab olema omaniku
luba.
(9) Otsinguvahendi loa taotlemise ja andmise, andmisest keeldumise, kehtivuse peatamise ja
kehtetuks tunnistamise alused ja korra, otsingule minekust teavitamise korra, otsinguvahendi
loa vormi, nõuded otsinguaruandele ning täienduskoolituse läbiviijale kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega.
§ 27. Arheoloogiliste leidude säilitamine
(1) Arheoloogilisi leide säilitavaks asutuseks on:
1) muuseum;
2) arheoloogia teaduskogu säilitav teadus- ja arendusasutus;
3) Muinsuskaitseamet.
(2) Arheoloogiliste leidude säilitamise koha määrab Muinsuskaitseamet, kuulates ära uuringu
läbiviija ettepaneku ning võttes arvesse uuringuobjektilt pärineva leiukogu terviklikkuse
põhimõtet ja säilitava asutuse arvamust.
§ 28. Tööde peatamine arheoloogiapärandi kaitseks
Kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude
mulla-, kaeve- ja maaparandustööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse,
veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja
kohustatud tööd peatama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamata teatama
sellest Muinsuskaitseametit.
12
3. jagu
Veealune kultuuripärand
§ 29. Veealuse kultuuripärandi kaitse
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid kohaldatakse seni avastamata või uurimata
veealuse kultuuripärandi kaitseks, mis ei ole tunnistatud mälestiseks või arheoloogiliseks
leiukohaks.
(2) Sisevetes, territoriaalmeres, piiriveekogus või majandusvööndis tuleb enne ehitamist,
sealhulgas rajatise ja seadmestiku paigaldamist või muu veealuse kultuuripärandi säilimist
ohustada võiva tegevuse kavandamist teha uuring.
(3) Uuringu määramisele ja läbiviimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 42–45. Nimetatud
uuringu kulu ei kuulu hüvitamisele käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel.
3. peatükk
Kaitse korraldus
1. jagu
Mälestise ja muinsuskaitseala säilimise tagamine
§ 30. Säilitamiskohustus
(1) Mälestise ja muinsuskaitseala tervikliku säilimise tagamiseks peab mälestise või
muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik või valdaja mälestist või ehitist hooldama, vajadusel
remontima ning tööde kavandamisel ja tegemisel järgima käeolevas seaduses sätestatud
nõudeid.
(2) Mälestist või muinsuskaitsealal asuvat ehitist võib kasutada lähtuvalt nüüdisaja
vajadustest, kuid mitte viisil, mis võib ohustada mälestise või ehitise või selle osade säilimist.
(3) Mälestise ja muinsuskaitseala hävitamine või rikkumine on keelatud.
§ 31. Mälestise säilitamise toetamine
(1) Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamiseks, remondiks, konserveerimiseks,
restaureerimiseks, säilimistingimuste tagamiseks ja taastamiseks võib riik maksta riigieelarves
selleks otstarbeks ette nähtud vahenditest toetust. Toetuse andmise otsustab
Muinsuskaitseamet.
(2) Toetust võib taotleda mälestise või muinsuskaitse alal asuva ehitise omanik või valdaja.
(3) Toetatavad tegevused, toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, taotluse esitamise
tähtaja, taotluse hindamise ja rahuldamata jätmise alused, toetuse sihipärase kasutamise
kontrollimise korra ning toetuse tagasinõudmise alused ja korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
§ 32. Teavitamiskohustus
13
(1) Mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik või valdaja on kohustatud
viivitamata teavitama Muinsuskaitseametit:
1) mälestist või ehitist kahjustada võivast ohust või neill tekkinud kahjustusest;
2) mälestise või ehitise valduse tahtevastasest üleminekust;
3) vallasmälestise võõrandamisest, pärimisest, hoiuleandmisest või hoiukoha muutmisest.
(2) Kui mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik annab mälestise, ehitise või
selle osa valduse rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel üle teisele
isikule, on ta kohustatud teavitama asja valduse saajat asja mälestiseks olemisest või ehitise
asumisest muinsuskaitsealal.
§ 33. Mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise võõrandamine
(1) Mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja
võõrandamisleping või asjaõigusega koormamise leping peab sisaldama sellekohast sätet
viitega mälestiseks tunnistamise õigusaktile.
(2) Vallasmälestisi, mis moodustavad asjade kogumi, on lubatud üksikult võõrandada või
pärandada või pärandi jagamisel jaotada ainult Muinsuskaitseameti loal.
§ 34. Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise sundvõõrandamine
(1) Kui mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik ei täida käesolevast seadusest
tulenevaid kohustusi ja mälestise või ehitise säilimine on ohus ning selle säilimist ei ole
võimalik teiste vahenditega tagada, võib mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise
sundvõõrandada.
(2) Mälestis ja muinsuskaitsealal asuva ehitis sundvõõrandatakse õiglase ja kohese hüvitise
eest. Hüvitis makstakse sundvõõrandamisele kuuluva asja omanikule või pärijale.
(3) Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise sundvõõrandamine toimub kinnisasja
sundvõõrandamise seaduse kohaselt.
(4) Vallasmälestise sundvõõrandamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
Sundvõõrandamise otsuses näidatakse sundvõõrandamise alus, väljamaksmisele kuuluva
hüvitise suurus ja hüvitise saaja.
§ 35. Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise taastamiskohustus
(1) Hävinud või rikutud mälestis, muinsuskaitsealal asuv ehitis või nende osad tuleb taastada
endises seisundis, kui see on juhtumi asjaolusid arvestades põhjendatud.
(2) Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise rikkumine seisneb eelkõige:
1) mälestise, muinsuskaitsealal asuv ehitise või nende osade kahjustamises, mille tõttu
mälestise või ehitise füüsikalised või keemilised omadused, konstruktiivsed elemendid või
ilme on muutunud või mälestise või ehitise seisukord halvenenud;
2) säilitamiskohustuse täitmata jätmises, mille tõttu mälestise, muinsuskaitsealal asuv ehitise
või nende osade seisukord on halvenenud.
14
(3) Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise taastamiskohustuse ja -ulatuse otsustab
Muinsuskaitseamet. Taastamist korraldab mälestise või ehitise omanik.
(4) Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise taastamisel lähtutakse käesoleva peatüki 4.
jaos sätestatud kinnismälestisega või käesoleva peatüki 5. jaos vallasmälestisega seotud tööde
tegemise korrast.
(5) Kui mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise taastamine ei ole põhjendatud, korraldab
Muinsuskaitseamet vajadusel mälestise või ehitise kohta teabe talletamiseks uuringu. Uuringu
kulu võib sisse nõuda mälestise või ehitise omanikult või mälestist või ehitist rikkunud isikult
ulatuses, milles mälestise või ehitise omanik või muu isik on mälestise või ehitise rikkumise
või hävimise põhjustanud.
§ 36. Kinnismälestise teisaldamine
(1) Kinnismälestise võib teisaldada tema asukohast teise sobivasse asukohta, kui see on
möödapääsmatu suure riikliku huvi tagamiseks ja kinnismälestise säilimine olemasolevas
keskkonnas on ohustatud ning selle säilimist ei ole muul viisil võimalik tagada.
(2) Teisaldamise lubatavuse otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga
Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu alusel, arvestades Muinsuskaitse Nõukogu ja mälestise
asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohta.
(3) Kinnismälestise teisaldamise tingimused määrab Muinsuskaitseamet muinsuskaitse
eritingimustega.
§ 37. Juurdepääs kinnismälestisele
(1) Kinnismälestise juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks
kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal
inimeste juurdepääsu mälestisele.
(2) Õuemaale, kus asub kinnismälestis, või kinnismälestiseks olevasse hoonesse pääsevad
teised isikud kinnisasja valdaja määratud ajal ja korras.
§ 38. Juurdepääs veealusele mälestisele
(1) Veealusele mälestisele ja selle kaitsevööndis on sukeldumine lubatud Muinsuskaitseameti
loal või majandustegevuse raames tegutseva ettevõtja juhendamisel.
(2) Veealusele mälestisele sukeldumise luba on õigus saada füüsilisel isikul, kes on vähemalt
18-aastane ja kes on läbinud mälestisele sukeldumise koolituse.
(3) Sukeldumisloa annab Muinsuskaitseamet. Sukeldumisluba antakse viieks aastaks.
(4) Sukeldumisloa taotlemise, andmise, sellest keeldumise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks
tunnistamise ning sukeldumisest teavitamise alused ja korra ning nõuded mälestisele
sukeldumise koolituse pakkujale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
15
2. jagu
Mälestisel ja muinsuskaitsealal tööde tegemise nõuded
§ 39. Tööde tegemisele esitatavad nõuded
(1) Mälestisel ja muinsuskaitsealal töid kavandades ning tehes tuleb lähtuda autentsuse ja
terviklikkuse säilitamise põhimõttest, pidades oluliseks erinevate ajastute väärtuslikke
kihistusi ning tagada tegevuse ohutus mälestise säilimisele.
(2) Mälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist konserveerides, restaureerides ja ehitades
tuleb järgida Muinsuskaitseameti heakskiidetud ehitusprojekti või tegevuskava, tööde loaga
sätestatud tingimusi ning tööde teostaja kvalifikatsioon peab olema tõendatud.
§ 40. Nõustamine
Muinsuskaitseamet nõustab mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikku või
valdajat mälestise või ehitise hooldamise, remondi, ehitamise, konserveerimise ja
restaureerimise küsimustes ning annab soovitusi ja juhendeid.
§ 41. Hoolduskava
(1) Hoolduskava on mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilimise tagamiseks
koostatud kasutamis-, korrashoiu- ja hooldamisnõuannete kogum, mis arvestab mälestise või
ehitise eripära. Hoolduskava sisaldab mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise
säilitamiseks vajalike remondi- ja hooldustööde, selleks kasutatavate materjalide ja töövõtete
sobivuse, asjakohasuse ja õigeaegse läbiviimise soovitusi, mis abistavad omanikku
säilitamiskohustuse täitmisel.
(2) Hoolduskava annab vajadusel Muinsuskaitseamet.
3. jagu
Mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise ja arheoloogilise leiukoha uuring
§ 42. Uuring
(1) Ehitusprojekti või tegevuskava koostamiseks või konserveerimiseks, restaureerimiseks või
ehitamiseks olulise teabe väljaselgitamiseks tuleb teha uuring.
(2) Uuringut võib teha ka teaduslikul eesmärgil.
(3) Uuringut kavandades või tehes lähtutakse minimaalse sekkumise põhimõttest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud uuringu vajaduse ja ulatuse määrab
Muinsuskaitseamet lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust ja mahust enne muinsuskaitse
eritingimuste andmist, muinsuskaitse eritingimustes, kooskõlastuse andmisel teisele
haldusorganile või tööde loas.
16
(5) Uuringu tegemiseks, mis sekkub füüsiliselt mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise
materjali või võib kaasa tuua mälestise või ehitise muutmise, on nõutav uuringukava
koostamine ja uuringuluba.
(6) Uuringukava koostamine ja uuringuluba ei ole nõutav vallasmälestise uuringule, kui see
on konserveerimise või restaureerimise osa ning sisaldub konserveerimise või restaureerimise
tegevuskavas.
(7) Uuringu liigid ja uuringu tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
§ 43. Uuringukava
(1) Uuringukavas esitatakse kavandatavad uuringu liigid, nende eesmärk ning tegemise
meetodid ja ajakava, vajadusel joonised uuringu teostamise kohtade ning ulatuse kohta ja
muud olulised andmed sõltuvalt uuringu liigist.
(2) Uuringukava koostab uuringu tegija.
§ 44. Uuringuluba
(1) Uuringuloa taotlus esitatakse Muinsuskaitseametile. Uuringuloa taotluses esitatakse lisaks
haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmetele:
1) uuringukava;
2) uuringu tegija andmed.
(2) Muinsuskaitseamet teeb otsuse uuringuloa andmise või andmata jätmise kohta 30 päeva
jooksul taotluse saamisest.
(3) Uuringuloas võib Muinsuskaitseamet määrata:
1) loa kehtivuse aja;
2) uuringuaruande esitamise tähtaja;
3) muud tingimused uuringu tegemiseks.
(4) Muinsuskaitseamet keeldub uuringuloa andmisest, kui:
1) uuringu tegevuskava ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
2) uuringu tegijal ei ole uuringu tegemiseks vajalikku kvalifikatsiooni;
3) uuringu tegemisega tekitatakse oht mälestisele või selle osa säilimisele;
4) uuringu tegijal on varem tehtud uuringute nõuetekohane aruanne esitamata.
§ 45. Uuringu aruanne ja uuringu rahastamine
(1) Uuring tuleb dokumenteerida ning uuringuaruanne anda üle Muinsuskaitseametile.
Muinsuskaitseamet kiidab nõuetele vastava uuringuaruande heaks.
(2) Kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 4 sätestatud korras määratud uuring on läbi viidud
nõuetekohaselt ja Muinsuskaitseamet on uuringuaruande heaks kiitnud, hüvitatakse osaliselt
uuringu tellijale tema kantud uuringu läbiviimise kulu.
17
(3) Uuringute dokumenteerimise korra ja nõuded aruandele ning käesoleva paragrahvi lõikes
2 nimetatud hüvitise määra, maksmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
4. jagu
Kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal tööde tegemine
§ 46. Kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal tööde tegemine
(1) Kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal konserveerimiseks, restaureerimiseks, ehitamiseks,
kinnistu piiride muutmiseks ja mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ilme või omaduste
muul viisil muutmiseks on nõutav Muinsuskaitseameti luba.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on Muinsuskaitseameti luba nõutav:
1) haljastus-, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödeks
arheoloogiamälestisel, ehitismälestisest pargis, ajaloomälestisest lahingupaigas, kirikuaias,
kalmistul ja muinsuskaitsealal;
2) ankurdamiseks, traalimiseks, süvendamistööde tegemiseks ja tahkete ainete kaadamiseks
veealusel mälestisel;
3) maa sihtotstarbe muutmiseks, kui sellel asub arheoloogiamälestis või muinsuskaitseala.
(3) Muinsuskaitseameti luba ei ole nõutav:
1) muinsuskaitsealal asuva ehitise siseruumides ehitamiseks, välja arvatud maailmapärandi
objektil;
2) kinnismälestise ja muinsuskaitseala asuva ehitise hooldamiseks ja remontimiseks;
3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatud tööde puhul ulatuses, milles on tehtud
leevendusi mälestiseks tunnistamise õigusakti või muinsuskaitseala kaitsekorras.
§ 47. Kaitsevööndis tööde tegemine
(1) Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis on Muinsuskaitseameti luba nõutav:
1) ehitise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamiseks ning olemasoleva ehitise ümberehitamiseks,
laiendamiseks, välisilme muutmiseks ja lammutamiseks;
2) tegevusteks, mis võivad mõjutada kinnismälestise või muinsuskaitseala vaadeldavust,
sealhulgas kõrghaljastuse rajamine.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on Muinsuskaitseameti luba nõutav:
1) raie-, kaeve-, pinnase mineraliseerimise ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga
seotud tööde tegemiseks arheoloogiamälestise, ajaloomälestisest kalmistu ja kirikuaia ning
ehitismälestisest pargi kaitsevööndis;
2) ankurdamiseks, traalimiseks, süvendamistööde tegemiseks ja tahkete ainete kaadamiseks
veealuse mälestise kaitsevööndis.
(3) Muinsuskaitseameti luba ei ole nõutav kaitsevöödis asuva ehitise siseruumides ehitamisele
ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tööde puhul ulatuses, milles on tehtud
leevendusi mälestiseks tunnistamise õigusakti või muinsuskaitseala kaitsekorras.
§ 48. Tööde peatamine kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal
18
Kui kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis töid tehes avastatakse rajatis,
tarind, hooneosa, viimistluskiht, arheoloogiline kultuurkiht või mistahes muu leid või asjaolu,
mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega projekteerimisel või
tööde loa andmisel ei ole arvestatud, on tööde tegija kohustatud töö peatama, säilitama leitu
muutumatul kujul ning viivitamata teavitama sellest muinsuskaitselise järelevalve teostajat ja
Muinsuskaitseametit.
§ 49. Muinsuskaitse eritingimused
(1) Muinsuskaitse eritingimused on nõutavad kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva
ehitise konserveerimise, restaureerimise, teisaldamise ja ehitamise ehitusprojekti või
tegevuskava koostamiseks.
(2) Muinsuskaitse eritingimused ei ole nõutavad kinnismälestisele või muinsuskaitsealale
ehitise püstitamiseks kui ehitusprojekt järgib kehtiva detailplaneeringu muinsuskaitse
eritingimusi ja Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud detailplaneeringut.
(3) Muinsuskaitse eritingimused annab Muinsuskaitseamet, välja arvatud käesoleva seaduse
§-s 51 sätestatud juhul.
(4) Muinsuskaitse eritingimustega määratakse, kui see on asjakohane:
1) konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise nõuded, pidades silmas mälestise või
muinsuskaitsealal asuva ehitise kultuuriväärtusliku terviku, osade, tarindite ja detailide
säilimist või seisundi parandamist või mälestise asukohas välja kujunenud keskkonda või selle
seisundi parandamist, sealhulgas arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused;
2) ehitise püstitamise korral kõrgusepiirang, mahud ja hoonestuslaad, arhitektuurilised,
ehituslikud ja kujunduslikud tingimused ning asend krundil;
3) ehitamise või muude tööde tegemise nõuded, pidades silmas mälestise või
muinsuskaitsealal asuva ehitise säilimist sobivas keskkonnas või selle keskkonna seisundi
parandamist;
4) mälestisel ja selle kaitsevöödis avanevad olulised vaatesuunad;
5) nõuded ehitusprojektile või tegevuskavale;
6) ehitusprojekti koostamise vajadus, kui see on põhjendatud mälestise või muinsuskaitsealal
asuva ehitise säilimise või konserveerimise või restaureerimise keerukusega, kuid
ehitusprojekti koostamine ehitusseadustiku järgi ei ole nõutav;
7) vajalikud uuringud, mis tuleb läbi viia enne ehitusprojekti või tegevuskava koostamist või
tööde teostamise ajal, ning nende eesmärk ja ulatus;
Cool muinsuskaitselise järelevalve teostamise vajadus;
9) nõuded töö teostaja ja muinsuskaitselise järelevalve teostaja kvalifikatsioonile.
(5) Muinsuskaitseametil on õigus nõuda enne muinsuskaitse eritingimuste andmist uuringu
tegemist, kui ilma uuringut läbi viimata ei ole võimalik kindlaks määrata käesoleva
paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimusi. Muinsuskaitse eritingimuste andmise menetlus
peatub kuni nõuetekohase uuringuaruande esitamiseni.
§ 50. Muinsuskaitse eritingimuste taotlemine ja menetlus
(1) Muinsuskaitse eritingimuste andmise taotluses esitatakse lisaks haldusmenetluse seaduse §
14 lõikes 3 nimetatud andmetele mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise
19
konserveerimise, restaureerimise või ehitamise eesmärk ja ulatus ning muud vajalikud
andmed.
(2) Muinsuskaitseamet kontrollib muinsuskaitse eritingimuste taotluse saamisel selle nõuetele
vastavust. Kui muinsuskaitse eritingimuste andmine on ilmselgelt võimatu, jätab
Muinsuskaitseamet taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega.
(3) Muinsuskaitseamet annab muinsuskaitse eritingimused või otsustab nende andmata
jätmise 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest.
(4) Muinsuskaitseamet keeldub muinsuskaitse eritingimusi andmast, kui:
1) kavandatavad muudatused ei taga mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise säilimist;
2) ei ole tehtud eritingimuste andmiseks vajalikke uuringuid;
3) taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad muinsuskaitse eritingimuste
andmise otsustamist.
(5) Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Muinsuskaitse
eritingimuste kehtivust võib põhjendatud juhul pikendada ühe korra viie aasta võrra.
(6) Kui sama taotluse eseme kohta on antud uued muinsuskaitse eritingimused, muutuvad
varem antud eritingimused kehtetuks.
(7) Muinsuskaitseamet tunnistab muinsuskaitse eritingimused kehtetuks, kui nende
taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid eritingimuste andmise
otsustamist.
(Cool Muinsuskaitse eritingimusi võib muuta, kui nende andmise aluseks olnud andmed või
konserveerimisele, restaureerimisele või ehitamisele esitatavad nõuded on muutunud.
§ 51. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused
(1) Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused koostatakse
planeerimisseaduse § 74 lõikes 6 ja § 124 lõikes 8 sätestatud juhtudel ja korras.
(2) Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi võib koostada vastavat
kvalifikatsiooni omav isik.
(3) Nõuded üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise
korrale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muinsuskaitse eritingimustes
nähakse ette muinsuskaitseala, kinnismälestiste või nende kaitsevööndi säilitamise ning
vaadeldavuse tagamise nõuded.
§ 52. Ehitusprojekt
(1) Kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal võib konserveerida, restaureerida ja ehitada
Muinsuskaitseameti heakskiidetud ehitusprojekti järgi, kui ehitusprojekt on nõutav
ehitusseadustiku alusel või muinsuskaitse eritingimustega.
(2) Ehitusprojekt tuleb koostada kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega.
20
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega täpsustada kinnismälestise
ehitusprojektile esitatavaid nõudeid.
§ 53. Tegevuskava
(1) Tegevuskava koostatakse kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise
restaureerimiseks, konserveerimiseks ja ehitamiseks või teisaldamiseks, juhul kui
ehitusprojekt ei ole nõutav.
(2) Tegevuskava tuleb koostada kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega.
(3) Tegevuskava sisaldab töö eesmärki ja teostamise ajakava, mälestise või muinsuskaitsealal
asuva ehitise seisundi kirjeldust, tööde kava, tööde metoodikat ja ulatust, kasutatavate
materjalide kirjeldust, illustreerivat materjali ning vajadusel tehnilisi jooniseid.
§ 54. Tööde luba
(1) Tööde luba annab õiguse käesoleva seaduse § 46 lõigetes 1 ja 2 ning § 47 lõigetes 1 ja 2
sätestatud tööde tegemiseks kinnismälestisel, muinsuskaitsealal ja nende kaitsevööndis.
(2) Tööde luba ei ole vaja taotleda juhul, kui Muinsuskaitseamet on kooskõlastanud tööd
käesoleva seaduse § 71 lõike 1 alusel ning kooskõlastamisel märkinud, et tööde luba ei ole
nõutav.
(3) Tööde loa taotlus ja muud seonduvad dokumendid esitatakse Muinsuskaitseametile.
(4) Tööde loa taotluses märgitakse lisaks haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud
andmetele:
1) mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise andmed;
2) kavandatava töö kirjeldus;
4) kavandatava töö alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamisaeg;
5) töö teostaja andmed (isiku nimi, isiku- või äriregistrikood, kontaktandmed, pädev isik), kui
töö teostaja kvalifikatsioon peab olema tõendatud käesoleva seaduse kohaselt;
6) muinsuskaitselise järelevalve teostaja andmed, kui järelevalve on määratud.
(5) Koos tööde loa taotlusega esitatakse nõuetele vastav ehitusprojekt või tegevuskava, kui
see on nõutav.
§ 55. Tööde loa menetlemine
(1) Muinsuskaitseamet kontrollib tööde loa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust. Kui
tööde loa andmine on ilmselgelt võimatu, jätab Muinsuskaitseamet taotluse läbi vaatamata ja
tagastab selle koos põhjendusega.
(2) Muinsuskaitseamet annab tööde loa või keeldub loa andmisest 20 päeva jooksul
nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
21
(3) Tööde loas võib vajadusel määrata tingimusi konserveerimisele, restaureerimisele ja
ehitamisele või muudele töödele ning uuringu kohustuse, kui see on vajalik.
(4) Muinsuskaitseamet keeldub tööde loa andmisest, kui:
1) kavandatav töö ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud nõuetele;
2) kavandatav töö võib kahjustada mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osade
säilimist või seisundit või kaitsevööndi eesmärki.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule keeldub Muinsuskaitseamet
konserveerimiseks, restaureerimiseks või ehitamiseks tööde luba andmast, kui:
1) ehitusprojekti või tegevuskava ei ole koostanud pädev isik;
2) ehitusprojekt või tegevuskava ei vasta muinsuskaitse eritingimustele või uuringu
tulemustele;
3) töö teostajal või muinsuskaitselise järelevalve teostajal puudub vajalik kvalifikatsioon;
4) töö teostajal või muinsuskaitselise järelevalve teostajal on varem tehtud tööde
nõuetekohane aruanne esitamata.
(6) Tööde luba antakse kuni viieks aastaks. Tööde luba võib põhjendatud juhul pikendada ühe
korra viie aasta võrra.
(7) Muinsuskaitseamet tunnistab loa kehtetuks, kui tööde teostaja rikub mälestist,
muinsuskaitsealal asuvat ehitist või tööde loaga sätestatud tingimusi.
§ 56. Muinsuskaitseline järelevalve
(1) Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise või
ehitamise nõuetekohaseks teostamiseks tagab kinnismälestise või ehitise omanik tööde üle
muinsuskaitselise järelevalve, kui see on vajalik tulenevalt tööde iseloomust, keerukusest või
ulatusest. Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada vastavat kvalifikatsiooni omav isik.
(2) Muinsuskaitselise järelevalve vajaduse määrab Muinsuskaitseamet muinsuskaitse
eritingimustega.
(3) Muinsuskaitselise järelevalve ülesanded on:
1) hinnata ja kontrollida tehtava töö vastavust ehitusprojektile või tegevuskavale, tööde loa
tingimustele või tööde tegemise nõuetele;
2) nõustada mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikku ja töö teostajat töö käigus
sobiva metoodika ja materjalide kasutamisel, detailide ja tarindite säilitamisel, ehitusprojektis
või tegevuskavas tehtavate muudatuste või uuringute või ekspertiiside alal, kui need
mõjutavad mälestise või selle osa säilimist;
3) teavitada Muinsuskaitseametit töö käigus tekkinud probleemidest, sealhulgas käesoleva
seaduse §-s 48 sätestatud asjaoludest.
§ 57. Muinsuskaitselise järelevalve aruanne ja järelevalve rahastamine
(1) Muinsuskaitseline järelevalve tuleb dokumenteerida ning aruanne anda üle
Muinsuskaitseametile. Muinsuskaitseamet kiidab nõuetele vastava järelevalve aruande heaks.
22
(2) Aruande koostab järelevalvet teostav isik. Kui muinsuskaitselist järelevalvet ei ole
määratud, koostab aruande tööde teostaja.
(3) Kui muinsuskaitse eritingimustega määratud muinsuskaitseline järelevalve on läbi viidud
nõuetekohaselt ja Muinsuskaitseamet on järelevalvearuande heaks kiitnud, hüvitatakse
osaliselt muinsuskaitselise järelevalve tellijale järelevalve läbiviimise kulu.
(4) Muinsuskaitselise järelevalve dokumenteerimise korra ja nõuded aruandele ning käesoleva
paragrahvi lõikes 3 nimetatud hüvitise määra, maksmise täpsemad tingimused ja korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
5. jagu
Vallasmälestisel tööde tegemine
§ 58. Vallasmälestisel ja vallasmälestisega seotud tööde tegemine
(1) Vallasmälestisel on Muinsuskaitseameti luba nõutav:
1) konserveerimiseks, restaureerimiseks ja mälestise ilme või omaduste muul viisil
muutmiseks;
2) hoiu- ja säilitustingimuste muutmiseks;
3) eemaldamiseks kinnisasjast, mille juurde see kuulub.
(2) Muinsuskaitseameti luba ei ole nõutav nende tegevuste puhul ja ulatuses, milles on tehtud
leevendusi asja mälestiseks tunnistamise õigusaktis.
(3) Uuringuid tehes, konserveerides ja restaureerides tuleb järgida Muinsuskaitseameti
heakskiidetud tegevuskava ning tööde teostaja pädevus peab olema tõendatud.
§ 59. Tegevuskava
(1) Tegevuskava koostatakse käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktis 1 sätestatud tööde
tegemiseks.
(2) Tegevuskava sisaldab töö eesmärki ja teostamise ajakava, mälestise seisundi kirjeldust, töö
käigus tehtavate uuringute loetelu, tööde kava, metoodikat ja ulatust, kasutatavate materjalide
kirjeldust, illustreerivat materjali ning vajadusel tehnilisi jooniseid.
§ 60. Tööde luba
(1) Tööde luba annab õiguse käesoleva seaduse § 58 lõikes 1 sätestatud tööde tegemiseks.
(2) Tööde loa taotluses märgitakse lisaks haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud
andmetele:
1) mälestise andmed;
2) kavandatava töö kirjeldus;
3) kavandatava töö alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamisaeg;
4) töö teostaja andmed (isiku nimi, isiku- või äriregistrikood, kontaktandmed).
(3) Koos tööde loa taotlusega esitatakse Muinsuskaitseametile nõuetele vastav tegevuskava.
23
(4) Muinsuskaitseamet kontrollib tööde loa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust. Kui
tööde loa andmine on ilmselgelt võimatu, jätab Muinsuskaitseamet taotluse läbi vaatamata ja
tagastab selle koos põhjendusega.
(5) Muinsuskaitseamet annab tööde loa või keeldub loa andmisest 20 päeva jooksul
nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
(6) Tööde loa kõrvaltingimustena võib sätestada tingimused käesoleva seaduse § 58 lõikes 1
sätestatud tööde tegemisele ning täiendavad uuringud või muinsuskaitselise järelevalve, kui
see on vajalik.
(7) Muinsuskaitseamet keeldub tööde loa andmisest, kui:
1) kavandatav töö ei vasta käesolevas seaduses või käesoleva seaduse alusel kehtestatud
nõuetele või võib kahjustada mälestise või selle osa säilimist või seisundit;
2) tegevuskava ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele või uuringu tulemustele;
3) tegevuskava ei ole koostanud vastavat kvalifikatsiooni omav isik või töö teostajal puudub
tööks vajalik kvalifikatsioon;
4) töö teostajal on varem tehtud tööde nõuetekohane aruanne esitamata.
(Cool Tööde luba antakse kuni kaheks aastaks. Tööde luba võib põhjendatud juhul pikendada
ühe korra kahe aasta võrra.
(9) Muinsuskaitseamet tunnistab loa kehtetuks, kui tööde teostaja rikub mälestist või tööde
loaga sätestatud tingimusi.
(10) Muinsuskaitselise järelevalve läbiviimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 56 ja
57 sätestatut.
§ 61. Vallasmälestise konserveerimise ja restaureerimise dokumenteerimine ja tööde
aruanne
(1) Vallasmälestise konserveerimine ja restaureerimine tuleb dokumenteerida ning aruanne
anda üle Muinsuskaitseametile. Muinsuskaitseamet kiidab nõuetele vastava aruande heaks.
(2) Aruande koostab töö teostaja.
(3) Tööde dokumenteerimise korra ja nõuded aruandele kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
4. peatükk
Muinsuskaitse valdkonnas tegutsevale ettevõtjale esitatavad nõuded
§ 62. Muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise nõuded
(1) Muinsuskaitse valdkonnas võib tegutseda ettevõtja, kellel on vastavasisuline õigussuhe
käesoleva seaduse §-s 63 nimetatud pädeva isikuga või kui füüsilisest isikust ettevõtja on ise
pädev isik.
24
(2) Majandustegevuseteate peab majandustegevuse registrisse esitama järgmistel
muinsuskaitse valdkonna tegevusaladel tegutsemiseks:
1) mälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise konserveerimise ja restaureerimise
ehitusprojekti ja tegevuskava koostamine;
2) loakohustusliku uuringu uuringukava koostamine ja sellise uuringu läbiviimine;
3) üld- ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine;
4) mälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise konserveerimine ja restaureerimine;
5) mälestisel ja muinsuskaitsealal muinsuskaitselise järelevalve läbiviimine;
6) veealusele mälestisele sukeldumiseteenuse pakkumine.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teatamiskohustust ei kohaldata muinsuskaitsealal
asuva ehitise konserveerimise ja restaureerimise ehitusprojekti ja tegevuskava koostamise
ning konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise suhtes.
(4) Majandustegevusteates märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud muinsuskaitse
valdkonna tegevusala, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud
andmed ning ettevõtja pädeva isiku kohta sama seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud andmed.
(5) Majandustegevusteade on esitatud, kui majandustegevuse registris on olemas käesoleva
seaduse §-s 63 sätestatud nõuetele vastava pädeva isiku kinnitus tema õigussuhte kohta
majandustegevuseteate esitanud ettevõtjaga.
(6) Pädeva isiku ja ettevõtja vahelise õigussuhte katkemise korral on pädeval isikul õigus
kinnitusest loobuda. Kui pädev isik on kinnitusest loobunud, esitab ettevõtja
majandustegevuse üldandmete muutumise teate majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
§ 30 lõike 5 kohaselt. Kui kinnitusest loobunud pädev isik on asjaomasel tegevusalal ettevõtja
ainus pädev isik, loetakse, et ettevõtja ei ole sellel tegevussalal tegutsemiseks
teatamiskohustust täitnud.
§ 63. Pädev isik
(1) Pädev isik on asjatundja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2‒6 sätestatud nõuetele
ning kes teeb, kontrollib või juhib tööd oma pädevusega seonduval muinsuskaitse valdkonna
tegevusalal ja vastutab selle eest.
(2) Isik võib tegutseda pädeva isikuna käesoleva seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud
muinsuskaitse valdkonna tegevusaladel, kui tal on vastavat kvalifikatsiooni tõendav
kutsetunnistus või käesoleva seaduse kohane pädevustunnistus.
(3) Ettevõtja pädeva isikuna, kelle töö hõlmab teiste juhtimist, võib töötada isik, kelle
kutsetase hõlmab teiste töö juhtimist või kellel on käesoleva seaduse kohane
pädevustunnistus.
(4) Pädeva isikuna võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema
kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse
kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev
asutus on Muinsuskaitseamet.
25
(5) Pädev isik täidab oma ülesandeid asjatundlikult ja töö eripärale nõutava hoolsusega ega
või samal ajal tegutseda pädeva isikuna rohkem kui kolme ettevõtja juures.
(6) Pädev isik peab vajadusel kaasama töö tegemisse vastava eriala ja pädevusega spetsialiste,
kui tema kvalifikatsioon ei ole töö eripära tõttu piisav.
(7) Ettevõtja, kelle vastutusel ja heaks pädev isik töötab, tagab, et pädeval isikul on võimalik
teha oma tööd seadusest tulenevate nõuete kohaselt ning töö eripärale vastava hoolsusega.
§ 64. Pädevustunnistus
(1) Pädevustunnistus tõendab isiku kvalifikatsiooni vastavust pädevuse nõuetele.
Pädevustunnistus annab isikule õiguse tegutseda selles märgitud tegevusalal tema
kvalifikatsiooni ulatuses.
(2) Kui isiku taotletaval tegevusalal on kehtiv kutsestandard, mis sisaldab muinsuskaitsealast
kompetentsi, ei pea pädevustunnistust taotlema.
§ 65. Pädevustunnistuse taotlemine, andmine ja sellest keeldumine
(1) Pädevustunnistust taotlev isik peab olema:
1) vastavalt töö liigile riiklikult tunnustatud magistritasemele vastava kõrghariduse või sellele
vastava välisriigi kvalifikatsiooniga;
2) tegutsenud soovitud tegevusalal pidevalt vähemalt neli viimast aastat või
3) läbinud soovitud tegevusalale vastava täienduskoolituse.
(2) Kõrghariduse nõuet ei ole vaja täita veealusele mälestisele sukeldumisteenuse tegevusalal
tegutsemiseks.
(3) Muinsuskaitseamet võib otsustada, et kõrghariduse ja täienduskoolituse nõuet ei ole vaja
täita kinnismälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise konserveerimise ja
restaureerimise tegevusaladel tegutsemiseks, kui töö ei hõlma teiste töö juhtimist ja
korraldami
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 425
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Teis Veeb 06, 2018 9:13 pm    Teema: Vasta viitega

See ei lähe läbi- enne tuleb põhiseadust muuta.
_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Neljas ratsanik



Liitunud: 25 Apr 2017
Postitusi: 294

PostitusPostitatud: Teis Veeb 06, 2018 10:50 pm    Teema: Vasta viitega

Rõõmu valmistab see,et sõjategevusega seonduvad esemed saavad tulevikus olema arheoloogilised leiud. Nii,et padrunihülsid ja mürsukillud on tulevikus väärt kraam.Saab leiutasu.
_________________
HAUA PÕHJAS1
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Aardekütt



Liitunud: 17 Apr 2017
Postitusi: 66

PostitusPostitatud: Teis Veeb 06, 2018 11:25 pm    Teema: Vasta viitega

MK sõnul ei ole hobidetektorismiga tegelemine inimese põhiõigus.
Aga pommikildude eest leiuautasu küsida on väärt mõte Laughing
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 425
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Teis Veeb 06, 2018 11:32 pm    Teema: Vasta viitega

MK-l on kõik õigused ja kohustused tõlgendatavad. Arheoloogiateaduskonnas on lausa selline kursus kui "tõlgendamine".
Tõlgendada tuleb nii, kuis meeldib ja omale kasulik.
Kas mäletate, kuidas üks "arhjoolog" räuskas, et nad võivad ka roostes PEPSICOLA korgi kultuuriväärtuseks kuulutada ja väänata, murda ja muud segast.
OK, ta taastus siis koledast keretäiest, mille temale vennasrahva esindajad liigse natsikäitumise eest ladusid ja oli lootus, et ta tõesti enam-vähem taastub. Tuttavaid inimesi küll tunneb küll juba ammu ära, kuid karta on, et ega ta ei taastu ikka küll- seda näitab tema jutt ja käitumine, pidev paaniline hirm, kartlikud pilgud selja taha jms.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Neljas ratsanik



Liitunud: 25 Apr 2017
Postitusi: 294

PostitusPostitatud: Kolm Veeb 07, 2018 3:11 pm    Teema: Vasta viitega

Ega suurt midagi ei muutu. Ei tohi ainult ,seda arheoloogilist leidu otsida. Päris ära nad detektori omamist ja kasutamist keelata ei saa. Ja,kui saavadki siis midagi erilist ei juhtu.Ei jää selle pärast maakera seisma ega ordumeistrid kontekstist välja rebimata. Terve aasta veel aega ka.Selle aja jooksul saab kõik kiriku aiad üles kaevata.
_________________
HAUA PÕHJAS1
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 425
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Kolm Veeb 07, 2018 6:39 pm    Teema: Vasta viitega

Aga muidu on tore ja kosutav.
Üha enam saab minule selgeks, et Eesti praktilised kõik ametkonnad, inspektsioonid jms antvärgindus on täidetud üsna piiratud, ahnete ja tagajärgedele mittemõtlevate indiviididega, kui mitte öelda, et sotsiopaatse käitumisega seltskonnaga.
Korruptiivsuse, ametivõimuga kauplemise, rahva suhtes täieliku ükskõiksuse, demagoogia, valelikkuse jms osas oleme mitte Euroopas, aga arvatavasti lausa maailmas viiendal kohal...
Pmt võiks kolmekutsikavapile lisada ka kirja, nagu oli NSVL ajal, siis oli "Kõigi maade proletaarlased ühinege!"
Meile sobiks küll "Rahvas söögu heina!"

Asjad on riigis nii hullud, et minu arvates muuta või parandada midagi enam ei saa ja tuleb alustada kolmas kord otsast peale.
Senistega on võimalik vaid olukorra halvenemine.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Seesam13



Liitunud: 9 Jan 2018
Postitusi: 7

PostitusPostitatud: Kolm Veeb 07, 2018 9:28 pm    Teema: Vasta viitega

Lugesin diagonaalis seda üllitist sh ka seletuskirja. Tõmbas juba suht alguses ikka suu muigele, millisel kujul teatud grupeering on oma märjad soovunelmad paberile sirgeldanud aga paraku vasturääkivustega erinevates paragrahvides. Samas on eelnõus kirjas üks aga seletuskirjas sama paragrahvi all hoopis teine mõiste jne.
Tegelikult ootan õhinaga, et sellisel kujul see soperdis ka seaduseks saab, et rõõmuga jälgida, kuidas juba esimese kohtulahendiga kohtunik selle sama "seadusega" selle riigimaffia vastu seina lööb.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Neljas ratsanik



Liitunud: 25 Apr 2017
Postitusi: 294

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 08, 2018 1:26 am    Teema: Vasta viitega

Ärge mehed siin väga plõksige.Hakkavad viha pidama. Mina võin ja mõned ilmselt veel.Seda põhjusel,et meie teame asju.Ja ausalt öeldes,ega kaotada pole ka nagu midagi. Aga muidu võivad tõesti viha pidama hakata.Vaat,kui ei võta koolitusele ka.Mind ei võeta,ses üks koolitaja on öelnud,et kui mina tulen siis tema koolitama ei tule. Ega ma tegelikult ei läheks ka. Rohkem vehin detektoriga Lätis ja Põhja Soomes ringi.Siin vahest ka aga nii vähe,et koolitus ei tasu ära. Seda enam,et ma sealt midagi ei kuule mida ma ei tea. Ja üpriski rumala jutu eest maksta pole mõtet.
Võtku siin vastu milline seadus tahes. Võivad detektori keelustada,kui tahavad. Kasutada saab seda ju ikka,kui tahtmist on. Ma palusin seda seadust vaadata tuttaval riigikohtunikul. Ma parem tema kommentaari siin kirjeldama ei hakka.
Kui poolgi sellest soperdisest vastu võetakse kaotatakse ka siis kohtus haledalt. Aga las võtavad pealegi.Lähebki asi veel segasemaks,kui see juba on.Aga kindlasti lükatakse nüüd koolitused käima,sest raha on vaja ,ning alati leidub kohtlasemat rahvast,kes oma raha neile annavad. Edu siis!

_________________
HAUA PÕHJAS1
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
dzoods



Liitunud: 19 Apr 2017
Postitusi: 21

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 08, 2018 7:48 am    Teema: Vasta viitega

No näed siis. Ka mind ei võetud koolitusele, kuna julgesin viisakalt küsida, mida ma selle 150 euro eest õieti saan!? Ja oli lausa piinlik selle üliharitud spetsialisti minu olemuse iseloomustamise sõnavara eest.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Neljas ratsanik



Liitunud: 25 Apr 2017
Postitusi: 294

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 08, 2018 9:13 am    Teema: Vasta viitega

No aga täiesti õieti küsisid.Teenuse osutaja kohustus ongi tarbijale kõike osutatava teenuse kohta selgitada. Ilmselt ei saadud selgitamisega hakkama,kuna müüakse lihtsalt õhku. Ja ma väga loodan,et sa ei kaotanud selle koolitusega midagi.
Aga koolitusele peavad võtma.Seadus lausa kohustab.

_________________
HAUA PÕHJAS1
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
dzoods



Liitunud: 19 Apr 2017
Postitusi: 21

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 08, 2018 12:33 pm    Teema: Vasta viitega

Kõik õige, aga kui selle lihtsa küsimuse peale öeldakse, et mul olevat väärastunud maailmavaade, nihkes väärtushinnangud ja teid ma koolitusel näha ei taha, siis naersin kodus kõhutäie, võtsin masina ning läksin põllule, hea päev oli ja hea põld oli, kahjuks ei tulnud nagaani, ega kabuuri!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Neljas ratsanik



Liitunud: 25 Apr 2017
Postitusi: 294

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 08, 2018 2:39 pm    Teema: Vasta viitega

Nende ametnike jaoks,kes tänasel päeval karjuvad : "Käed eemale muinaspärandist" eksisteerib kaks arvamust.Üks on õige ja teine vale. See esimene on nende oma. Kipuvad teised olema ülbed,isekad ja paranoilised.Kohati saamatud ka.
_________________
HAUA PÕHJAS1
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 425
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 08, 2018 3:54 pm    Teema: Vasta viitega

Teeks nii?
Iga MK poolse rikkumise, rikkumiskahtluse, nende "usaldusisikute" sigaduste jms puhul kaebus Raiele ja kui see ei lõppe karistamisega, siis avaldus politseile, kui need keelduvad, siis ringkonnaproksi jne.
Esimeseks võiks küsida, et miks nad oma röövlisalku protekteerivad, neid oma naljalubadega varustavad ja aruandeid ei nõua.
Minul on mõned pildid ja autonumbrid rüüstajatest- kas veel kellelgi on?
KÕIK eranditult liputasid MK lubadega muide, maaomaniku luba polnud ja kaevasid kas orast, külvi või lausa rapsitaimi üles.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Seesam13



Liitunud: 9 Jan 2018
Postitusi: 7

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 08, 2018 4:33 pm    Teema: Vasta viitega

Mitte ei hakka, vaid juba ammu peavad sellist viha, et üle Eesti on hammaste krigin kuulda! Vaatama peavad nad aga ise peeglisse...
Oleksin ka ise äärepealt koolitusele raha luftitanud aga üks tuttav maaomanik, aus ja kohusetundlik mees, sai viimasel hetkel hõlmast kinni ja rääkis oma loo enda maalt leitud esemetest ja sellest, kuidas asjapulgad vaat et aadrit hakkasid selle eest laskma. Ja isu pinki nühkida kadus.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kabel



Liitunud: 17 Apr 2017
Postitusi: 117

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 08, 2018 9:30 pm    Teema: Vasta viitega

(7) Otsinguvahendi loa omanik on kohustatud teavitama Muinsuskaitseametit enne otsingule
minekut kavandatavast otsingukohast ja otsinguajast ning esitama pärast otsingut
otsinguaruande.

Et siis tölplased arvavad, et kodanikule saab peale panna kohustuse teavitada riiki oma mõtetest ning kavatsustest. Mitte sündmustest ja tegudest vaid just ja ainult mõtetest. Muud ju teatamise hetkel pole, eksole, ainult mingi mõte. Ja hiljem tuleb sellekohane aruanne esitada, oma mõtte kohta.

Näiteks tuleb teatada, et kavatsen kuhugi minna. Kell kuus. Kas ka lähen, ei ole ju teada, see oleneb paljuski mitmetest teguritest nagu kasvõi ilmaolud, perekondlikud põhjused või muud juhuslikud asjaolud. Laiskus kasvõi. No ei viitsi noh.
Kui juba teatasid, et on mõte, siis esita pärast ka aruanne, sest kus kuradi persest tölplane muidu teada saab, et sa ei viitsinud seekord. Ja ka järgmine kord ei viitsinud, ja ülejärgmine ka mitte.
Tölplane ei tea ju sittagi ja aru ei saa ka enne, kui aruandest ei loe, et mitte midagi ei toimunud. Mitu korda järjest ja mitme aruande kohaselt ei toimunud.
Ilma aruandeta aga enam ei saa, seadus ei võimalda, sest sa ju ometigi teatasid et oli mõte minna. Kell kuus. Ja karistada saad kah, näiteks ei pikendata su kuradi luba.

Nii et, sõbrad, edaspidi soovitakse meilt aruandeid sündmuste kohta, mida ei ole kunagi olnud. Kui ei esita, saad karistada.
See ongi tölplus. Väga kõrges astmes.
Me teame isegi nende inimeste nimesid, kes sellisel tasandil hullumeelsusi häbenematult genereerivad.
Lollus ei ole ometigi põhjus häbenemiseks, või mis.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 425
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 08, 2018 9:53 pm    Teema: Vasta viitega

Ma nüüd teavitan ka.
Ma teavitan juba ette, et tulevikus saadan ma liigse uudishimu käes vaevleva ametniku lihtsalt perse.
Iga kord kui kodust väljun, saadan neile meili, et ma nüüd kavatsen minna, kuhu ei tea, võib olla sinna, aga kui sinna ei lähe, siis lähen tänna, aga muidu saadan kohe aegsasti perse.
Igaks juhuks...

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Insup



Liitunud: 21 Apr 2017
Postitusi: 244
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 08, 2018 10:38 pm    Teema: Vasta viitega

Mis te enne ei teinudki niivä?
_________________
See kõik on tõde.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 425
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 08, 2018 10:51 pm    Teema: Vasta viitega

Да, человек смертен, но это было бы еще полбеды. Плохо то, что он иногда внезапно смертен, вот в чем фокус!

Кирпич ни с того ни с сего никому и никогда на голову не свалится.

Surematu Meister ja Margarita...

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Neljas ratsanik



Liitunud: 25 Apr 2017
Postitusi: 294

PostitusPostitatud: Laup Veeb 10, 2018 10:58 pm    Teema: Vasta viitega

Tundub,et demineerijad ja politseinikud peavad ka selle uue seaduse alusel koolitusele minema? Kes maksab? Ja ,kes on pädev neid koolitama???
_________________
HAUA PÕHJAS1
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 425
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Püh Veeb 11, 2018 11:53 am    Teema: Vasta viitega

Miks pollarid ja demikad ainult!
Kogu rahvas, alates 14-st eluaastast! Vähemalt!
Kui ikka läheb inimene kusagile, siis teatagu, eriti kui juhtumisi labidas kaasas- kasvõi õngeusside kaevamiseks. Ja need meeletud põllud, kus traktorid ja muud rauast masinad konteksti aastast aastasse rikuvad.
KOOLITUS! KOOLITUS- seda ma teile ütlen! Vaid koolitus võib päästa isamaa!
Koduaiad!!! Mõelge nüüd ise- inimene kaevab loata maad! Mingi harimatu mutike Säärenõmmelt nt kraabib kõplaga konteksti! Barbaarsus! Lubamatu!
Ja ka need vastikud lapsed, kes rannas oma inetute plastikkühvlitega liiva kaevavad, olles ise alla vastutusiga vanad!
Hauakaevajad, ehitajad!
Mul on mure, väga suur mure isamaa kultuuripärandi ja selle permanentse hävitamise pärast! Ja sisetunne ütleb, et nii ei saa see enam edasi kesta. Õnneks läheb Linnahall remonti ja peale selle lõppemist on korralik auditoorium- seni võib kuidagimoodi Saku Suurhalli, kinode ja suuremate rahvamajadega ka ehk hakkama saada.
Rahvast võiks vedada kohale punalintide ja vanikutega kaunistatud veoautodega, sest busse ei jätku, loosungid "KÄED EEMALE MUINASPÄRANDIST", plakatid Siim Raie, Nele, Mauri, Arnoltsi piltidega koos kuldtähtedega kirjaga "MEIE UHKUS, AU JA SÜDAMETUNNISTUS- NAD ELAGU!"
Kujutlege pilti- Saku Suurhall inimesi tuubil täis, isegi seista pole enam kusagil, ilusates kostüümides ja ülikondades Nele, Arnolts ja muu "akadeemiline" kooslus, kõrimikrofonid, laserkaardikepid, plasmaekraanid, ühislaulud ja marsid!
Oi- nagu Jehoovatunnistajate kuningriigisaali aastakogunemine!
Missugune ilu, ühtekuuluvus ja üksmeel- rahvas on püsti, aplodeerib, vastavalt esinejate poolreligioossetele tõekspidamistele skandeeritakse "Slaava"" "Siighail", "YPA!, "Auummm!"
Jestas!
Nii saab rahvas haritud, moodustatakse eriosakond, kuhu võetakse tööle sadu ametnikke, kes ööpäevaringselt võtavad vastu teateid, kui kodanik "läheb" kusagile- see parandab oluliselt ka statistilist tööhõivet ja saame Jewrojuudalt kiita!
Raha ei peakski palju küsima- nt 500 koolituste eest + transport, iga teate eest 10 eurtsi, mis tuleks üle kanda eraõiguslikele äriühingutele nagu Leebe Mustikas, KarvaneMM, M & Muinas jms, mis viivad läbi koolitusi ja on FIE-dena ka "lähemise ja tulemise" registreerijad- no nagu täiturid vms, no nagu täitanud kohtuvad täiturrid või miskit sarnast.
Mõelge nüüd ise, kui palju saaks armas riik sellest käibemaksu näol kasumit! Igal päeval "läheb" kodust nt veerand miljonit inimest- see teeb siis 10 x 250 000, mis on juba päevas käibekana 550 000, ehk aastas 200 miljonit! Lisaks koolitused, 500 per nina, pool milli tuleb koheselt kiirkorras koolitada ja see on käibekana kohe 55 miljonit!
See on isamaale kasulik! Veerand miljardit kui maast leitud! Selle eest saaks jälle uue ERM või mistahes rahapesumasina ehitada!

Muidugi, MK -sse töölesaamine saab võimalikuks vaid eriti privilegeeritutele, sest sellest saab kogu Euroopa, kui mitte kogu maailma kõrgeimate palganumbritega asutus, mis võib nt hakata veel koolitatavatele koolituseks intressiga raha välja laenama, muutudes lisaks suureks finantsettevõtteks!
Limud, autojuhid, juveelid....
Ossa!
Vot see on juba midagi!
Edasi seltsimehed! Igatahes!
Usklikele tuleks ka paternoster ümber kirjutada!

Meie Siim, kes sa oled Pikal tänaval
pühitsetud olgu sinu nimi. Sinu õnn õitsegu.
Sinu tahtmine sündigu nagu vees, nõnda ka maa peal.
Saada meid perse igapäev.
Ja küsi meilt ikka raha ja ära andesta võlglastele.
Ära saada meid konteksti sisse ja päästa muinast.
Sest sinu päralt on riik ja raha ja kuulsus igavesti.
Juhhei!

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Aardekütt



Liitunud: 17 Apr 2017
Postitusi: 66

PostitusPostitatud: Püh Veeb 11, 2018 12:07 pm    Teema: Vasta viitega

Very Happy Laughing Laughing
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 425
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Kolm Veeb 14, 2018 1:25 pm    Teema: Vasta viitega

See on enne juba olnud!

Jaroslav Hašeki tegelaskuju vabatahtlik Marek töötas kord loodusajakirja Svět Zvířat toimetajana. Tema jutustus ajakirja toimetamisest põhineb Hašeki enda vastavatel kogemustel. Mäletatavasti lasi Marek fantaasial vabalt lennata, tutvustades loodushuvilistele senitundmatuid zooloogilisi avastusi, nagu väävelkõhuline vaal, ärrituv kitskass, söödav härg, täispuhutud hüppaja jne.
Samamoodi toimetab ka MK.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 425
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 15, 2018 10:21 pm    Teema: Vasta viitega

Kummalised mehed olete...
Vaatamas käite siin, et mis toimub, aga ise sõna ei võta.
Kindlasti on paljudel midagi öelda, aga ju meeldib näpp suus vaadata ja oodata, kuni teile taha keerama hakatakse?
Nii juhtubki, kui te vastu ei hakka.
Päriselt ka.
Ja lõpeb see sellega, et kui mingi protest ka tuleb, siis ütlevad julled, et mingu me perse, sest opositsioonis on paar kurja ja kiimast vanainimest, kes elus kindlasti pettunud, köhivad ka ja peast soojad on ikka kindlasti.
No need kulgevad, neljandad ja muud pooletoobised.
Ülejäänud ju tahavad ikka isamaa ilu hoielda, muinast kaitsta ja pappi köhida...
A mul savi, ise teate.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Neljas ratsanik



Liitunud: 25 Apr 2017
Postitusi: 294

PostitusPostitatud: Reede Veeb 16, 2018 1:02 am    Teema: Vasta viitega

700 aastat anti mõisa tallis igal pühapäeval peksa.Sa oma naiivsuses arvad,et see geenidest nii ruttu välja läheb? Inimesed kardavad ju. Muinsuste kaitsjad ka loevad.
_________________
HAUA PÕHJAS1
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 425
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Reede Veeb 16, 2018 1:44 am    Teema: Vasta viitega

Tead- ega ikka antud küll!
Peksa said need, kes käituda ei osanud- tänapäeval on selleks see "Ühiskondlikult kasulik töö", kus Eesti Töötukassa poolt mõnitatavad korralikud inimesed satuvad "Tööklubisse", kus neile hakatakse tööharjumust õpetama. Nt neile, kel on olnud viimase 30 aasta jooksul 3 töökohta, A 10 aastat...
Sulid-pätid irvitavad kõrval ja korralikud inimesed korjavad konisid ja koerasitta.
Ka riiklik edulugu jälle!
A mõisatall oli OK, kes palju noris, see sai kohe peksa ja asi korras, mitte ei pandud naabrimeest mitte millegi eest karistuseks konisid ja sitta kogu linna silme all korjama.
Argus on eestlase rahvuslik eripära ja välja kujunenud just viimase 150-ne aasta jooksul, kui talusid päriseks osteti. Kadedad käisid nii palju kaebamas, et tekkis pidev hirm ja salatsemine.
1905 sai ka hästi kaevata, paljud läksid vangilaagritesse javeel rohkem said korralikult nuuti- mõni nii, et võttis kätte ja kooles ära- kaebajatel muidugi suud kõrvuni. 1940 ja peale 1944 oli lausa lust, sai kulakuid kohe terve nende suguseltsiga koos kinni panna ja ise nende vara minema vedada. Siis keegi kaebas äravedaja peale jne...
Siis käisid ka metsavennad röövimas ja eks nii araks saadigi. Üks kaebas metsavendade peale ja teine nende peale, kes olid elu valinid ja metsast tulnud röövlitele süüa andnud. Muidu oleks ju maha löödud, söönuks oleks mehed nii ehk teisiti saanud.
Nüüd on pidevalt julgalõikaja katki ja kaka püksis hirmust, et peremees välja lennutab ja liisingud maksmata jäävad- tuleb pugeda ja teiste peale koputada. Muidu võetakse miskit käest ära ja saab "ühiskondliku hukkamõistu" lisaks.
Ma meelsasti selle mõisatalli jätaks nüüd küll mängust välja- just geneetilise pugejalikkuse ja hirmu osas.
Ja orja ei peksakski keegi vigaseks- see ju vanasti oli väga kallis tööriist.
Tänapäeval küll pekstakse- nüüd on kõik orjad. Ja lasevadki end peksta- siis lähevad nurka nohisema ja vaatama, kas kellegi peale koputada saab, keegi ju peab veel suurema sita kaela saama!
Nt see lugu:
https://www.ohtuleht.ee/858952/pensionarist-narkoparuness-viie-kanepitaime-tottu-oleme-elukaaslasega-grupiviisilised-kurjategijad
Ikka keegi kitsetas.
Ja proksi töövõit missugune! Balti jaama taga jagavad diilerid tittedele "esimene süst tasuta", ei juhtu nendega mitte sittagi, aga viie nõgese pärast täiskasvanud inimestele nuga pähe! Noojahh- esimesel puhul jõuavad nõela otsa pandute meilt varastatud rahad küllap kõrge laega kabinetti- teisel juhul raisad kasvatasid ise ja raha ei jõua sinna kabinetti- vaja karmilt karistada!
Õigusriik!?
Ma olen näinud 13 aastast tüdrukut, kes oli eluks ajaks sassis ja nägi välja kui oleks kättpidi SINGER-i masina alla jäänud- nii süstijälgi täis. Arvatavasti on ta ammu surnud- ta oli juba siis poolsurnud.
Ja muud ka, üledoosilaipade sündmuskoha vaatluse protokolle olen dikteerinud öökivatele ja luksuvatele "korrakaitsjatele" ikka kordi ja kordi, aga vot nõgesest maha surnud tegelasi ma näinud pole.
Mitte keegi maailmas pole vist?
Ju siis hero- ja hiinlaserahad õigesse kohta jõuavad ja narkokurjategijate statistikatühimikku aitavad koputajad täita, need, kes pensionäride järel nuhivad.
Lasevad endale kasvõi taha keerata, aga peavad koputama!
Imelik rahvas need eestlased...
Ma niiväga enam eestlane ei tahagi olla- häbi on.

Ma lisaksin siia veel sellise tõsiasja. Kui eestlane näeb, et naaber saab peksa, siis ta parastab ja tal lahe olla kohe. Siis tullakse teda peksma ja just peksa saanud naaber on jälle selle üle rõõmus.
Siis pekstakse jälle naabrimeest ja teine vaatab ühe silmaga, sest teine on kinni löödud ja tal on tore ikka olla. Siis kord jälle tema käes jne...
Võiks nagu seljad kokku panna, ja kahekesi need peksjad vigaseks lüüa, aga vot ei saa!
Üks õige ja rahvuslikult meelestet eestlane juba teisega kokku ei lepi!
Lakub sakslase tagapalgeid ja laulab "eestlane olen ja eestlaseks jään, kui mind eestlaseks loodi..."
Olgu siis peale, kasvõi uhke ja hää, aga mulle nii ei meeldi.
Ausalt ei meeldi.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.


Viimati muutis seda Kulgeja (Reede Veeb 16, 2018 1:16 pm). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Neljas ratsanik



Liitunud: 25 Apr 2017
Postitusi: 294

PostitusPostitatud: Reede Veeb 16, 2018 4:24 am    Teema: Vasta viitega

Õige ta ju on. Ise õnneks ei ole eestlane,kuigi kodakondsus on. Aga kõige taga on ka hirm. Näe inimesed ei julge enam üritust ka teha.
See uus seaduse üllitis on üsnagi huvitav. Ja veelgi huvitavam,kui see sellisel kujul vastu võetakse.Ja vastu see võetakse,sest lollidemaal juhtub kõike.Ja mida sa ikka 100 aastaselt raugalt ootad,mille nimi on EV ?
Tuttav Riigikohtunik arvas küll,et see lihtsalt ei saa sellisel kujul läbi minna,aga siin on kõik võimalik. Küsin teise kohtuniku käest ka.
No mida siin ikka teha saab? Eks ma viin selle asja Toompea meeste lauale. Vaatab,mis arvavad.

_________________
HAUA PÕHJAS1
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Aardekütt



Liitunud: 17 Apr 2017
Postitusi: 66

PostitusPostitatud: Reede Veeb 16, 2018 12:13 pm    Teema: Vasta viitega

Ma vaatasin ka ,et foorumis on peagu 500 kasutajat aga keegi miskit ei julge öelda, arutleda ja ideid välja käia.Eks nad on harjunud vist sellise mõttelaadiga, et ÄKKI keegi teine . Tüüpiline kodaniku mõttelaad-las võtavad selle seaduseelnõu vastu,lasen pea norgu ja luban endale kasvõi ilma vaseliinita taha keerata.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
dzoods



Liitunud: 19 Apr 2017
Postitusi: 21

PostitusPostitatud: Reede Veeb 16, 2018 4:14 pm    Teema: Vasta viitega

Vabandust, vales kohas ja ka mitte päris anekdoot, aga... Õnnestub kord ühel maamehel nõuka ajal läände putkata. Tuleb nüüd tagasi, vanale sõbrale külla ja küsib, mis teisiti on? Nagu sa mäletad, kolhoosi ajal panid partorg ja esimees kõiki keda heaks arvasid. Nüüd on neil teised ametinimetused. Ahah, aga rahvas! Kuidas ma nüüd ütlen, rahvas on nagu loomad laudas!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Insup



Liitunud: 21 Apr 2017
Postitusi: 244
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Reede Veeb 16, 2018 5:37 pm    Teema: Vasta viitega

Õnneks on teisi nädalapäevi ka ning vanasõnagi ütleb “Iga päev ei ole pühapäev” aga noh hirmus on ikka.
_________________
See kõik on tõde.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Neljas ratsanik



Liitunud: 25 Apr 2017
Postitusi: 294

PostitusPostitatud: Reede Veeb 16, 2018 11:26 pm    Teema: Vasta viitega

No ,miks ta siis hirmus ei ole? Kui selle seaduse ikka täies mahus vastu võtavad siis ma ei julge enam selle maa peale isegi astuda.Äkki astun valesti.
Seega tuleb siis astuda nii,et keegi ei näe.
Kasutajate kohta siin foorumis võib arvata,et mingi osa on muinsuste kaitsjad,siis veel nende kitsed,lapsed,muidu uudistajad ja tõsisemad tegijad muidugi ka.Enamus hoiab madalat profiili.Ja vait peavad olema lubadega mehed. Need saavad laiade lõugade eest kohe kanni. Aga ise enda kinni makstud privileeg. Ma ei saa siiani aru inimestest,kes õhku ostavad.
Ja ei keela see uus seadus ka asjaga edasi tegelemast.Las tõmblevad.Palju kära ei millestki. Eks varsti koolitus tuleb.

_________________
HAUA PÕHJAS1
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Insup



Liitunud: 21 Apr 2017
Postitusi: 244
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Laup Veeb 17, 2018 11:33 am    Teema: Vasta viitega

Las teevad oma käkerdise valmis, hiljem on võimalus kõigil mürsukillu eest leiuautasu küsida, ette teavitage ka juba jaanuaris kuhu jaanipäeval minek on, laduge A-4 paksult katastrinubreid täis ja korras... mis hirmud veel olid?
_________________
See kõik on tõde.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 425
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Laup Veeb 17, 2018 11:59 am    Teema: Vasta viitega

Seoses hiljutiste sündmuste, ajupestud inimeste, kodanike suhtes riigipoolsete igasuguste kohustuste täitmata jätmise jms põhjendusega
täitsin täna ühe blanketi. Selle pealkiri on:

SOOVIAVALDUS EESTI KODAKONDSUSEST VABASTAMISEKS

Ilma naljata, sest sellise riigi kodanik olla ma ei soovi.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.


Viimati muutis seda Kulgeja (Laup Veeb 17, 2018 12:05 pm). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Insup



Liitunud: 21 Apr 2017
Postitusi: 244
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Laup Veeb 17, 2018 12:05 pm    Teema: Vasta viitega

No ja mis edasi, mis paremaks muutub?
_________________
See kõik on tõde.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 425
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Laup Veeb 17, 2018 12:29 pm    Teema: Vasta viitega

Teil muutub hullemaks- see on kindel.
See on ka käesoleva teemaga selge, vaadates sootsiumi reaktsiooni.
Võiks veel keegi kähiseda "Putin on süüdi!"- siis oleks komplekt koos.
Sitane riigike, mis ei võta isegi sotsiaalhartat vastu, et oma rahvast saaks orjadena pidada!?
Mind kuulutas see riik eile lindpriiks muide- riigiproksi otsusega nimelt olen mina õigusteta isik, kuid kodanikuna on mul vastavalt seadustele riigi ees mingid abstraktsed kohustused. Riigil minu suhtes mitte- seega on kodakondsusest lahtiütlemine igati põhjendatud.
Riik rikub koos oma repressiiv- ja allasutustega kodanike õigusi ja seda veel laialt irvitades.
Kuna minu käest on viimaste aastate jooksul käinud läbi niivõrd koledaid keisse, nt milledes 10-neaastasele peksasaanud lapsele uurija teatab, et ta oli ju üksi kui peksti, tema tervisetõendud ei loe ja üleüldse- miks ta väidab, et teda peksti- tõendeid ju ei ole! Klobijad ju ütlesud, et nad ei teinud! Sinikad? Ah see suur nt? 8,5 cm- äkki ikka said mujal? LAPSELE sellist paska ajada! Peksjad ähvardasid, et nüüd saab topelt ja seda kohe, kui see "politsei asi" läbi on. Vanemad võtsid lapse sellest koolist ära...
PPA liiklusjärelevalve osaleb kindlustuspettuses!? Ei ole nali- nii oligi!
Varga käest küsitakse uurimisasutuse poolt, et kas ta tegi ja varas teatab, et "ei teinud"- kannatanule vastatakse, et menetlust ei algatata üldse, kuna varas ju ütles, et ei teinud ja pärl on siin:

: „Sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õiguslikku garantiid isiku põhiõiguste kaitsel, sest põhjendamatu kohtueelse uurimisega võidakse riivata nende isikute õigusi, kelle suhtes uurimine läbi viiakse. Samuti väldib sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluslike vahendite alusetult kasutamist.“

Ja vot sellepärast ei alustatagi!? No riivab raskelt päti huve nimelt- selle autor on PPA Lääne preff.
Teises keisis vastab kannatanule aga nii Põhja ringkonnaproks:
“Samas ei saa eitada, et ka juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse ühiskonnas valitsevate hoiakute tõttu isikuid stigmatiseerida. Seetõttu tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.“
Saate aru- pätid on puutumatud ! Kõikvõimalikel ettekäänetel.
Riigiasutused saadavad inimesi permanentselt perse ja pakuvad variandina heinu süüa!
Viimase aasta jooksul on korduvalt on inimesi perse saatnud oma jaburate vastustega:

Tööinspektsioon
Eesti Töötukassa
Maksu- ja tolliamet
Pankrotihaldurite koda
Tallinna Halduskohus
Eesti Politsei- ja piirivalveamet
Põhja ringkonnaprokuratuur
Eesti vabariigi riigiprokuratuur

-ja nende allasutused.
Minge perse oma õigusriigi jutuga!
Muu maailm ei usu, et sellised asjad võimalikud on- aga näe, siin riigis on...

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Seesam13



Liitunud: 9 Jan 2018
Postitusi: 7

PostitusPostitatud: Laup Veeb 17, 2018 3:12 pm    Teema: Vasta viitega

Et siin mehed sõna ei võta uue seaduseelnõu valguses ei tähenda, et kardavad. Paljud ehk ei ole õigusloomega kokku puutunud ja ka seaduse lugemine nõuab teadmisi.
Ise üritan sellest üllitisest mingit sotti saada aga tundub ikka täielik pudru ja kapsad! Küll viidatakse seletuskirjas, et eeskuju on võetud tuginedes arenenud riikide analoogsetele seadustele, aga tundub, et siiski hoopis Venemaa seadusest, milline on juba allavett lastud. Venelastel, nagu MKS eelnõus, on samuti arheoloogilise leiu piiriks "vanem kui 100 aastat" (nt inglastel 300 a). Viimase valguses oleks muidugi huvitav kogeda, kui MK esindaja tõmbab istumise alt 100+ a vana tooli ära ja teatab uhkusest kummis rinnaga, et rekvireerib eseme "§ 21. Arheoloogiline leid (4) Arheoloogiline leid kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti või kelle valduses see on. Arheoloogilist leidu ei saa heauskselt omandada." alusel.
Pigem on vast mõistlik mitte väga siin keskkonnas neile läbi arutelude kitsaskohti ette näidata - las madistavad ise, kui ei taha adekvaatsete detektoristidega laua taga istudes jõuda teemakohase adekvaatse konsensuseni.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 425
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Laup Veeb 17, 2018 3:30 pm    Teema: Vasta viitega

Poolearulistega ei ole võimalik konsensust saavutada.
Eriti siis, kui poolearuline on hirmunud, et ta tembud avalikuks saavad ja kogu pood kinni pannakse.
Siis hakataksegi hirmust sellist paska leiutama, süüdistama ja asju välja mõtlema.
Tegelikult peaksid nii mõnedki selle eelnõu koostajad ju kinni istuma ja nad teavad seda ise ka.

Tegelikult ja- nad kirjutavad ju alalõpmata lehes ja väidavad teles- raadios "Kõik on pederastid!" ja müüvad vihikulehti millele on kirjutatud "xxxx ei ole pederast.".
160 eurtsi ja ei ole plaksust pederast, muidu oled! Nii nad ju väidavad.
MIS moel saab sellistega suhelda?

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Neljas ratsanik



Liitunud: 25 Apr 2017
Postitusi: 294

PostitusPostitatud: Laup Veeb 17, 2018 7:26 pm    Teema: Vasta viitega

Ega neid kitsaskohti siin tõesti lahata pole mõistlik.Mulle isiklikult sobiks väga,kui see üllitis võimalikult vigaselt vastu võetakse.
Aga seadused tuleb endale selgeks teha.Enne,kui detektor kätte võtta.
Ühe laua taha meie nendega ei mahu.Selleks on tegelased liiga õhku täis.

_________________
HAUA PÕHJAS1
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kabel



Liitunud: 17 Apr 2017
Postitusi: 117

PostitusPostitatud: Püh Veeb 18, 2018 11:20 am    Teema: Vasta viitega

Julgeksin väita, et mõningad seaduseparanduse sätted ei ole siiski maha kirjutatud mitte vene seadusandlusest, nagu mõned siin pahatahtlikult väita püüavad, vaid hoopis eesrindlikumast lääne üllitisest, milleks on lugupeetud ja austatud kirjanik George Orwelli "Loomade Farm".
Sellisel kultuurilisel foonil ei saa- ja ei tekigi mingisugust kahtlust meie muinsuskaitsjate väidetavas rumaluses või koguni arengupeetuses, nagu siin ikka aeg ajalt kombeks väita on. Lõpetage sellesisuline laim ja sitasõda, kui saate, sest kultuuriliselt nii kõrgetasemelise teose ellu rakendamisele ei tohiks küll mingisuguseid takistusi seada.
Muidugi oleme me nõus oma mõtetest ning kavatsustest riiki teavitama kasvõi aasta varem ja ka aruanded võime juba ette esitada, see ei ole nii paganama raske nagu mõned viripillid seda siin kujutada püüavad.
Isegi kaks aastat enne tegutsema asumist on ka veel päris mõistlik oma täna plaanitava tegevuse kohta tulemusi kajastav aruanne väljastada.
Ärge virisege siin vaid ostke pakk A4 ja tegutsege.
Sitakotid, raisk!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Insup



Liitunud: 21 Apr 2017
Postitusi: 244
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Püh Veeb 18, 2018 1:49 pm    Teema: Vasta viitega

Ma teen ettepaneku, et otsivahendiga otsimise seadus peaks olema ka kooskõlas töö- ja puhkeaja seadusega, lubamatu on ju terve päev ilma kindlaks määratud puhkeajata kultuuriväärtusi taga ajada. Otsivahendi kasutamine järjest üle 50 minuti peaks olema reguleeritud nii, et sellele järgneks 10 minutit puhkeaega ja iga 4tunni kohta vähemalt 30 min puhkust. Väsinud ja vaevatud olekus ei pruugi ära tunda ühtegi väärtust, pealegi Eesti ei vaja väsinud inimesi.
_________________
See kõik on tõde.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Neljas ratsanik



Liitunud: 25 Apr 2017
Postitusi: 294

PostitusPostitatud: Püh Veeb 18, 2018 3:50 pm    Teema: Vasta viitega

Ma teen ettepaneku,et tuleb kehtestada tunni hind. Siis võiks veel kilomeetri hind ka olla. Ja labidad peaksid olema taadeldud.
_________________
HAUA PÕHJAS1
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kabel



Liitunud: 17 Apr 2017
Postitusi: 117

PostitusPostitatud: Püh Veeb 18, 2018 5:50 pm    Teema: Vasta viitega

Otstarbekas oleks mõõtühikuna kasutusele võtta ruutliiter, selles kajastuks siis ruutmeetrilt leitud muinas liitrises purgis. Kultuurilises mõttes oleks see lähedane Eesti iseseisvumisaja kaunimale kunstiteosele.
Kultuurikaugetele vihjeks, et tegu oli Jaan Toomiku purgistatud sitaga.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 425
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Püh Veeb 18, 2018 7:27 pm    Teema: Vasta viitega

Nii on! Nii üks kui teine on kaunid, Orwelli poole ma kalduks siiski mu poolehoid rohkem, kuid juhtivate spetsialistide arvamuste osas pean vist hoidma Toomiku poole- muidu võin osutuda nimede "kremli puudel" või "putinoid" laureaadiks, kuna ilmselgelt kaasaja kunsti vastu olles, olen ka kogu isamaa ilu vastu- seega Toomik on ikka parem kui Orwell.
Aga ma tean, missugune plakat on olnud viimase aastakümne kõige prohvetlikum! Eriti hästi tean ma seda seetõttu, et selle tegin ma ise enne ühtesid valimisi, ca 8 aastat tagasi. PHOTOSHOP-iga!
Pandi pahaks, solvuti, keerati sitta, aga midagi pole teha- mul oli õigus ja selline ta oli ja on:


Enne seda oli prohvetlikeim plakat Vabariikliku Psühhoneuroloogia Haigla rohelisel plangul, aadressil Paldiski mnt 52.
See oli paarkümmend aastat tagasi ja plakatil oli kiri:
KUI SIND POLE SIIN, SIIS POLE SIND OLEMAS!
Kõnesolev plakat oli küll mingi telefonikataloogi reklaam, kuid kontekst ja prohvetlikkus olid ülikõvad!
Aga see lugu läks muide edasi...
Kui jagati ära, missugust sisu kätkeb kõnesoleval aadressil asuv asutus ja plakatil olev sõnum, korjati see sealt ära ja asendati ühe teisega- mida reklaamiti- seda ei mäleta, kuid ka selle kontekst oli sobiv.
Nimelt: TEISTMOODI TEGELIKKUS.
Ei ole nali- nii oligi.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Insup



Liitunud: 21 Apr 2017
Postitusi: 244
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Püh Veeb 18, 2018 8:54 pm    Teema: Vasta viitega

Njaa, pidasin siiani kõige prohvetlikumaks plangukirjanikuks Ülot “Haiguste ravi..”-ga aga tõesti midagi pole teha eksisin.
https://www.datazoo.ee/uibonaad/Haiguste_ravi_backstory_PRINT.pdf

_________________
See kõik on tõde.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 425
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Püh Veeb 18, 2018 9:28 pm    Teema: Vasta viitega

Kiplel polnud arvutit ja internetti.
Ma kahtlen, kas kõik need ikka kirjutas Kiple ise- olid erinevad käekirjad isegi Tallinnas.
Olin 1982- 1992 Taksopargis taksojuht ja panin seda tähele "Kiple ajastul".

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Insup



Liitunud: 21 Apr 2017
Postitusi: 244
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Püh Veeb 18, 2018 10:10 pm    Teema: Vasta viitega

Midagi pole teha, sul on jälle õigus, isegi tundsin 80-ndatel arvutist ja internetist puudust.
_________________
See kõik on tõde.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 425
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Püh Veeb 18, 2018 10:43 pm    Teema: Vasta viitega

Sel juhul on mul sinust isegi tiba kahju. Arvutid olid 80-nendatel nt Harju rajooni täitevkomitees Roosikrantsi tänaval, Küberneetika instituudis Akadeemia teel ja veel mitmes kohas- Tartust ma ei tea midagi.
Mitu toatäit lõgisevat ja rögisevat aparatuuri, ainsad põnevad asjad, mis nendega teha sai, oli printida tähtedest ja sümbolitest portreesid ja Soome TV kava...
Korterisse poleks see jant eriti mahtunud- no neljatoalisse vist oleks...
,inu esimene arvuti koos internetiga oli 486, selle sain 1991 aastal. Enne seda oli 286, nii aeglane, et sel oli laua peal limane jälg nagu teolgi all...

P.S.
Pojale tegin ise arvuti 1993, emaplaadi jootsin ka ise, klaviatuur tuli ka maatriksina ise teha, kest ise jne... proged olid kassetika kassettide peal.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Koorejaam



Liitunud: 17 Apr 2017
Postitusi: 25

PostitusPostitatud: Püh Veeb 18, 2018 11:40 pm    Teema: Vasta viitega

Minu esimene arvuti oli commodore 16 ja kadund teadlasest isa tõi selle mulle ja õele Inglismaalt komandeeringust 80-ndate keskpaiku millalgi ja olime siis üli õnnelikud ja teised koolikaaslased käisid meil seda vaatamas jne... Ja mäletan isal tuli sellest tükk jama ka kaela, et kuidas saab nõukogude inimesel selline riistapuu olla ja oli KGB-s arvel jne... jah olid ajad Very Happy

_________________
ROTT 5555 5527
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 425
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Esm Veeb 19, 2018 12:22 am    Teema: Vasta viitega

Pmt sai selliste väikestega trips-traps-trulli mängida ja miski ussimängu sarnast ka ... no mingi Super Mario sarnane ka kalpsas ja nende variatsioonid.
Aga sel ajal oli tase ikka! Muideks- väga sarnane minu tehtule + mingi väike väljamaa telekas, millele sai kas RGB või videosisend aretatud. Kest oli pleksiklaasist dikloroetaaniga kokku kleebitud, matistatud ja mustaks värvitud, klahvide maatriksi sain valmisplaadina. Kust klahvid ja kleepsud neile- ausõna ei mäleta, tavaline kassetikas lasi seda ruigamist progede näol sisse. Laadis ikka nii, et nullid/ühed olid sirinana kuulda- no olid ajad Wink
Ja miks pildil pole olulist elementi- joysticki nimelt?

Koorejaam- kus olid kõik see aeg, kinni olid või?

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Eesti Detektoristide Foorum 2.0 -> Muinsuskaitse ja arheoloogia Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Mine lehele 1, 2  Järgmine
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 2

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes
You can attach files in this forum
You can download files in this forum


Powered by phpBB © 2001, 2005 phpBB Group
Tõlkinud: