Eesti Detektoristide Foorum 2.0 Eesti Detektoristide Foorum 2.0
edfoorum@gmail.com
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse 

Miks tõi aardeleid oodatust väiksema leiutasu?

 
Uus teema   Vasta teemale    Eesti Detektoristide Foorum 2.0 -> Muinsuskaitse ja arheoloogia
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
Aare
Site Admin


Liitunud: 16 Apr 2017
Postitusi: 174

PostitusPostitatud: Kolm Apr 26, 2017 11:08 pm    Teema: Miks tõi aardeleid oodatust väiksema leiutasu? Vasta viitega

Vanem aga hetkelgi küsimusi tekitav teema:

Miks tõi Jõgevamaa Änkküla aardeleid oodatust väiksema leiuautasu?

Mai lõpus kaevasid detektoristid Palamuse vallast Änkkülast ühelt kartulipõllult välja üle kolmesaja viikingiaegse hõbemündi, mille eest määratud riiklik leiuautasu oli arvatust väiksem,kirjutas 9. oktoobril Vooremaa. Änkküla aarde 308 münti olid maapõues pinnasetöödega juba leidmise hetkeks segi pööratud ja ajahambast kõvasti pureda saanud. Peamiselt Saksa päritolu mündid ei olnud ka haruldased ning olid halvasti säilinud.

Eesti ala kaugema mineviku tundma õppimiseks hindamatu uurimismaterjal. Viikingiaegsed mündiaarded on seal hulgas kõige olulisemad, kuna kajastavad seda ajalooperioodi, mille kohta kirjalike allikaid ei ole. Ajaloolist väärtust on väga keeruline kui mitte võimatu rahasse ümber arvutada, samas on korrektsel leidjal Muinsuskaitseseaduse alusel õigus leiuautasule. Seetõttu arvestavad eksperdid ajaloolise väärtuse kõrval ka müntide turuväärtusega st rahvusvahelistel oksjonitel makstavate hindadega. Leiuautasude üks eesmärk on motiveerida leidjaid illegaalse musta turu asemel pöörduma Muinsuskaitseametisse ning leidudest teada andma, et informatsioon jõuaks ajaloolaste ja arheoloogideni.
Igal mündiaarde leiuautasu määramisel arvestatakse nii aarde leidmise ja riigile üle andmise asjaolusid kui arheoloogilist leiukonteksti. Samuti hinnatakse numismaatiliselt aarde koosseisu, müntide haruldust ja säilivusastet. Mida paremini on münt säilinud, mida haruldasem, seda kõrgem on ka tema turuväärtus. Meie leidudes valdavas enamuses olevad Saksa mündid on reeglina vermitud halvasti või väga halvasti, sageli loetamatud ja määramatud, mistõttu on need ka odavamad. Parema säilivusega Inglise mündid või Skandinaavia päritolu mündid on haruldasemad ja seeläbi ka keskmiselt kordades kallimad. Samas ka halvasti säilinud ja tavalised mündid, mida oksjonimajad ei pruugi müükigi võtta, omavad ajaloolist väärtust, mida riik leiuautasu määramisel arvesse võtab.

Ükski leiuautasu määramine ei ole ühe amentiku otsus vaid on kollektiivne arheoloogiamälestiste eksperdinõukogu ettepanekuid arvestav seisukoht, mis langetatakse kõigi asjaolude kaalumise järel. Kõiki erinevaid aspekte arvesse võttes on igati võimalik, et mõni väiksem, kuid väärtuslikumaid münte sisaldanud aare võib olla hinnalisem kui suur, ent halvas seisukorras tavamüntide leid.

Seega süvenemata leiu sisusse ja leidmise asjaoludesse on meelevaldne ja äärmiselt kohatu tuua Änkküla aardeleiu ja leiuautasu summa võrdluseks hoopis teistsuguse koostise ja leiusituatsiooniga aardeleidu Ida-Virumaalt ja selle leidjatele määratud leiuautasu.

Virumaa mündiaare saadi maapõuest algsest asukohast kätte monoliidina, potipõhi üle 100 mündiga puhastati välja laboris. Aarde 251st mündist üle poole moodustasid Inglise ja Skandinaavia päritolu heas seisukorras mündid. Teaduse seisukohast on tegemist ainulaadse leiuga nii koostise, säilivusastme kui dateeringu poolest. Änkküla aarde 308 münti olid maapõues pinnasetöödega juba leidmise hetkeks segi pööratud ja ajahambast kõvasti pureda saanud. Peamiselt Saksa päritolu mündid ei olnud haruldased, olid halvasti säilinud, nende turuväärtus oleks oluliselt väiksem olnud igal mündioksjonil. Samas on mõlemad leiud olulised infoallikad hilisrauaaegsete kaubasuhete, -teede, asustuse uurimisel. Mõlema leiu avastajad väärisid ka kõrget tunnustust, mistõttu määrati ka mõlemal juhul kõrgeim võimalik leiuautasu.

Sel aastal on Muinsuskaitseamet määranud aasta esimeses pooles juba 65 950 euro ulatuses leiuautasusid, mis näitab, et riik on vastu võtnud otsuse tunnustada kultuuriväärtusega leiu leidjaid väärilise autasu määramisega, hinnates kõrgelt nii ajaloopärandit ja sellega seadusekuulekalt ringi käimist.

Änkkülast täpsemalt:

2013. aasta sügisel kontrollisid Muinsuskaitseameti ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogid Jõgevmaa Detektoristide Klubi leiuteadet. Jõgevamaal Änkküla külas ilmnenud viikingiaegsed hõbemündid viitasid piirkonnas peituvale muinasaardele. Leiualal viidi läbi arheoloogilised eeluuringud – tehti proovišurfid ning detektoriga künnikihi seire, et kindlaks teha võimaliku kultuurkihi olemasolu ja piiritleda leiuala. Päästekaevamised aarde algse asukoha välja selgitamiseks ja aardejääkide kokku korjamiseks otsustati läbi viia kevadel. Kuna kultuurkihti eeluuringute käigus ei tuvastatud, otsustati kasutada aardejääkide kokku kogumiseks ekskavaatorit.

Kihthaaval pinnast eemaldades ja leide dokumenteerides oli võimalik, lähtudes aardejääkide levikuala „kokkutõmbamisest“, kindlaks teha ka arvatav aarde peitmise koht. Päästekaevamiste käigus avastati veel majapidamislohk ja hoonepõhi, mille vahetus läheduses säilinud kultuurkiht arheoloogiliselt läbi kaevati. Leiumaterjal hoonepõhjast viitab muinasaja lõpuperioodile. Änkküla aare koosneb kokku 308 viikingiaegsest mündist, millest suures ülekaalus, tervelt 289, on Saksamaal löödud vermingud. Aarde varaseim võimalik peitmisaeg on aasta 1089.

http://eestielu.delfi.ee/jogevamaa/elu/miks-toi-jogevamaa-ankkula-aardeleid-oodatust-vaiksema-leiuautasu?id=69951583
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail
Aare
Site Admin


Liitunud: 16 Apr 2017
Postitusi: 174

PostitusPostitatud: Kolm Apr 26, 2017 11:22 pm    Teema: Vasta viitega

Haruldane aardeleid Jõgevamaal tõi oodatust väiksema leiutasu
Mai lõpus kaevasid detektoristid Palamuse vallast Änkkülast ühelt kartulipõllult välja üle kolmesaja viikingiaegse hõbemündi, mille eest määratud riiklik leiuautasu oli arvatust kordades väiksem, kirjutab Vooremaa.

Tänavu mai lõpus kaevati põld kopaga läbi ja leiti üle kolmesaja mündi. Lagedale ilmus ka pronksesemete tükke, keraamikat ning koguni keskaegne hoonepõhi. Arheoloogid tegid kindlaks, et aare pärineb aastatest 1060-1070. Ajalooinstituudi arheoloogi Mauri Kiudsoo sõnutsi on selline aardeleid Kesk-Eesti piirkonnas üsna haruldane, sest kaubandus polnud siinmail sel perioodil kuigi aktiivne ja ka raha liikus järelikult vähe.
Nii haruldast leidu polnud Andres Keske ega ka tema klubikaaslased varem välja kaevanud. “Rahapaja otsa satutakse ikka vaid kord elus, kui siiski,” tõdes ta. Seda suurem oli tema üllatus, kui sai möödunud nädalal teada muinsuskaitseameti ekspertkomisjoni otsuse, et leiuautasu suurus on 18 000 eurot, millest arvatakse maksud maha. Võrdluseks võib välja tuua, et aasta tagasi Ida-Virumaalt välja kaevatud aardeleius oli umbes kakssada hõbemünti ehk Keske leiust sadakond münti vähem, siis maksti aga leidjale 55 000 eurot.

“Ega ma sama suurt summat ei lootnudki, aga arvasin, et see tuleb 40 000 kanti. Väga rahule oleksin ka jäänud, kui oleks saanud 20 000 puhtalt kätte,” tunnistas Keske. Ta küll nentis, et tegemist on ju sõna otseses mõttes maast leitud rahaga ning virisemiseks justkui põhjust pole, kuid oma pettumust oli tal siiski raske varjata. Veel lisas Keske, et kogu summat ei pane ta kindlasti ainult oma taskusse, vaid osa sellest kuulub ka maaomanikule.

http://eestielu.delfi.ee/jogevamaa/elu/haruldane-aardeleid-jogevamaal-toi-oodatust-vaiksema-leiutasu?id=69912807
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Eesti Detektoristide Foorum 2.0 -> Muinsuskaitse ja arheoloogia Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes
You can attach files in this forum
You can download files in this forum


Powered by phpBB © 2001, 2005 phpBB Group
Tõlkinud: