Eesti Detektoristide Foorum 2.0

[Aare]

Linnamuuseumis näeb Eesti viikingiaja aardeid

Kui inimene mõtleb Eestile ja viikingitele, siis võib mõte esialgu liikuda Saaremaale ja rannikualadele. Nii uskumatu kui see ka pole, möödus 9. ja 10. sajandil üks peamisi viikingite kaubateid piki Peipsi järve ida- ja Pihkva järve läänerannikut. Emajõgi oli tähtis veetee, mida mööda käidi sisemaalt kaupu ostmas, ja Tartu oli vahepeatus.

Viimase tosina aasta jooksul on arheoloogiliste välitööde tulemusel Eesti maapõuest välja tulnud hulgaliselt viikingiaegseid leide. Suurt osa nendest saab näha Tartu linnamuuseumi uuel näitusel «Viikingiaja aarded Eestist», mis valmis Eesti meremuuseumi ja Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogude koostöös.
Muljetavaldav hulk

Väljapanekus saab näha hõbeaardeid, relvi, ehteid, mõõku, tööriistu ja palju muud. Aarete ja rauatöö näidete varal on keskendutud kaubandusele ja Eestit mõjutanud viikingite kaubateedele.

Näituse üks koostajatest Mauri Kiudsoo ütles, et kui vaadata Baltikumi tervikuna, siis näiteks Araabia raha on leitud pigem rannikuäärsetest piirkondadest ja selle levik sisemaal väheneb. Kuna Tartu lähedalt on välja tulnud aardeleiud Araabia müntidega, võib järeldada, et Emajõelinn oli viikingitele tähtis sadamakoht.

«Emajõe äärest leitud aarete hulk on täiesti muljetavaldav ja Tartu tähtsus selles oli päris suur. Selline olukord saab olla ainult siis, kui olid aktiivselt kasutuses Peipsi ja Pihkva veeteed,» rääkis Kiudsoo.
Raud ja relvad

Lisaks aaretele saab näitusel tutvuda viikingiaja matmiskommetega, sest need annavad tollase ühiskonna kohta väga palju teavet. Uudistada võib relvi, mis on avastatud viikingiaja haudadest. Valdavalt on need kõik rikutud. Kiudsoo sõnul oli selline komme levinud ka teistes Läänemere maades. Peale relvade näeb väljapanekus veel valikut ehetest, mis kadunukesele kaasa pandi.

Et üha enam on levinud seisukoht, et Eesti kõige olulisemaks käsitööharuks kujunes viikingiajal raua sulatamine ja raudesemete valmistamine, on osa näitusest pühendatud just rauale. Muu hulgas saab tutvuda, milline nägi välja viikingiaja rauasulatusahi.

Enne Tartu linnamuuseumi oli viikingitenäitus vaadata Tallinnas Paksus Margareetas. Väljapaneku teine kuraator Priit Lätti rääkis, et seal küsiti talt, kas see kajastab tervet Eesti viikingiaega. Nii see pole, Lätti sõnul on palju rohkem materjali ja teemasid, mida Eesti viikingiaja kohta rääkida.

Näitus on linnamuuseumis avatud tuleva aasta aprilli alguseni.

https://tartu.postimees.ee/4269445/pildid-linnamuuseumis-naeb-eesti-viikingiaja-aardeid

[Kulgeja]

Kui kaua saab ühte ja sedasama joru ajades püünel püsida?
Jube üllatus küll, et Emajõe kant oli kaubatee jms.
Loodetavasti on Lätti Priit selgema mõisusega.