Eesti Detektoristide Foorum 2.0 Eesti Detektoristide Foorum 2.0
edfoorum@gmail.com
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse 

Uus muinsuskaitseseadus
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine
 
Uus teema   Vasta teemale    Eesti Detektoristide Foorum 2.0 -> Muinsuskaitse ja arheoloogia
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
dzoods



Liitunud: 19 Apr 2017
Postitusi: 31

PostitusPostitatud: Esm Mai 06, 2019 8:13 am    Teema: Vasta viitega

Kusagil, vist lollidemaal! Tegu legaalse, poest ostetud asjaga METALLI OTSIJA. Otsin METALLI ning mitte keelualal või omaniku loata ja kui juhtub, et leian (mida ei juhtu) kultuuriväärtusega leiu, teatan sellest alati kohalikule järelvalveametnikule või Muinsuskaitse ametile. Küsimus, kas olen pätt? Ilus ilm, lähen parem piikskepiga jalutama ja edu keppijatele!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Esm Mai 06, 2019 12:05 pm    Teema: Vasta viitega

Vabariigi presidendi endine kantseleiülem Siim Raie ütles TV3 saates “Kolmeraudne” vastuseks Martin Helme küsimusele, kas Kadrioru loss ei olegi siis presidendi residents, et tegemist on autojuhi korteriga.
------------
Presidendi kantselei direktor aastatel 2011-2015 Siim Raie leiab, et president Toomas Hendrik Ilvese ettevõtte saadud EAS-i toetuse tagasinõude teemaga tegelev Eesti avalikkus "võiks kottimise lõpetada".
------------
Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie põhjendas seda looduslike pühapaikade eksperdikomisjonile sellega, et Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium ei saa aru, mis need looduslikud pühapaigad on ning nende kaitse peaks jätkuma senisel viisil arheoloogiamälestistena.
-----------
„Kartellikuriteod Eestis ning nendevastane leebusprogramm“

Toimumisaeg: 17.02.2009 kell 9.00-12.00
Toimumiskoht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17
Seminari moderaator on Siim Raie
Seminar on osalejatele tasuta
...........

Kõige tavalisem reformikate käpik, kes samuti täna telekas eteldes jättis end vägagi ebakindlalt tundva inimese mulje- mis samas ka hetkel valitsevas olukorras mõistetav. Eks "aga kui tuleb välja" mõte tekitabki ebakindlust.
Aga mida oodata üldse kuulekalt jaburdusi puistavast käpikust?

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Teis Mai 07, 2019 10:34 am    Teema: Vasta viitega

Ma miskipärast arvan, et ka MKA omad loevad seda siin ja on väga pahurad, sest eks tõde ole ju valus... Tänu sellele ei saa ma seletada ka paljutki, sest miks anda neile tasuta õigusabi?
Aga ma juhiks nende tähelepanu sellele, et ka nemad MKA-s on osa jäledast diletantlikust ja repressiivsest süsteemist, mis saab võimalikuks vaid läbi väga rumalate inimeste tegevuse. Ka nemad on selle repressiivse masina detailid.

Kuidas on võimalik eelpooltoodud pretsedendi põhjal, et Eesti vabariigis ei võeta vahi alla neli last vägistanud meest ja ta saab karistuseks vaid 18 kuud "järelevalvet", kuid niitmata muru pärast viiakse hommikul laste nähes ema politseiga kodust sundtoomise määruse alusel minema!?
Hea, et see ema ei hakanud protestima- siis oleks ta maha väänatud ja nagu koer ketti pandud... seaduslikult muide.
Ei usu?
Aga palun:

Riina Vooglaid viidi kahe politseiniku vahel autosse ja sõidutati Rae vallavalitsusse tunnistusi andma sellepärast, et valla keskkonnajärelvalve inspektor Peeter Liinsoo oli firma suhtes algatanud väärteomenetluse rohu niitmata ja umbrohutõrje tegemata jätmise pärast.

Vallavalitsuses selgus, et firma on siiski lasknud muru niita ning Liinsoo lõpetas Liverston Investi suhtes väärteomenetluse. Vooglaid oli aga tõsiselt solvunud niisuguse käitumise üle, sest politseinikud viisid ta kui kurjategija varahommikul väikeste laste juuresolekul kodust ära.


Kuidas teile tundub?
Keegi allkirjastas sundtoomise määruse, Liinsool puudub selleks õigus, seda tegi RIIK (kohus on see riik vaieldamatult)- sest politsei sai tööülesande ja on kohustatud seda täitma. Kui oleks see ülesanne antud nt antud reedel, oleks ema istunud "niitmata muru kuriteo" alusel arestimajas esmaspäevani. Kusjuures see muru oli tegelikult niidetud.

Saate aru, mis toimub ja kuidas on korraldatud diletantide ja lihtsalt lollide poolt Eesti õigusruum!?
Lapsevägistaja kooserdab vabalt ringi ja irvitab ja tegelikult niidetud muru korral saab võtta laste juurest hommikusöögi ajal ema ja teda ka 48 tundi "kinni pidada". Seaduslikult ikka.

Kui siin pole midagi väga valesti, siis mis see ikkagi on?

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Seesam13



Liitunud: 9 Jan 2018
Postitusi: 10

PostitusPostitatud: Teis Mai 07, 2019 11:35 am    Teema: Vasta viitega

Muinsuskaitseseadus võeti kiirustades vastu? Allar Jõks: muinsuskaitseseadus on uus kooseluseadus:
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/muinsuskaitseseadus-voeti-kiirustades-vastu-allar-joks-muinsuskaitseseadus-on-uus-kooseluseadus?id=86128953
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Teis Mai 07, 2019 1:28 pm    Teema: Vasta viitega

Teisiti ei saagi ju olla!
Võrdluseks võiks tuua kaks tegelast Eesti kirjandusklassikast.
Mõlemad pidasid end maailmakuulsateks ja äärmiselt andekateks, Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas.
Miskipärast ei lennanud maailmakuulsa leiutaja Tatika lennumasin ja allus vaid vabalangemise kiiruse rehkendusele. Ka maailmakuulsa kirjaniku Vesipruuli teosed olid siiski nigelavõitu:

"„Päikese kiired kuldasiwad puude latwasid nii et just nagu kullatud oliwad ja linnud laulsiwad puude latwades ja kui nad mitte ei oleks laulnud siis oleks sääl kaunis wagane lugu olnud aga nad laulsiwad ilusti ja see oli wäga ilus kuulda kellel aega oli kuulda, (siin oli komma) tuul kiigutas puude latwasid mis wäga ilus näha oli ehk ta küll suurem asi ei olnud ja taewas oli taewa karwa sinine“

Kuid mitte kumbki neist ei kahelnud oma ülimas andekuses.
Nii ka tänapäeval Eestis toimubki, sest ega seadused ja mu kantseliit siin väljatoodud Vesipruuli "maailmakuulsast" kirjutisest suurt erinegi ja nende koostajad ei kahtle samuti oma ülimas andekuses.
Kui kahtleksid- siis ei koostaks nad ise selliseid jamasid ja usaldaksid need oskajate koostada.
Aga nad ei kahtle, sekunditki ei kahtle.
Probleem võib olla meditsiiniline, muide...
Tuleb vastu hakata, sest sellisel moel asjaajamine Tatikate ja Vesipruulide printsiipide alusel on selge riive põhiseadusliku korra osas ja lõpeb katastroofiga. Robotiseeritud, mõtlemisvõimeta ühiskonnaga, kelle liikmetele piisab sellest, et "nii ametnik ütles".
Vastu tuleb hakata niipea, kui tundub, et teie õigusi on riivatud ja esitada kaebus. Kui saadetakse perse- kaevake edasi, niikaua kuni ametnikud saavad aru, et nad on rahva teenistuses ja kui ei ole, tuleb riigi saia nosimine lõpetada ja asuda mingile jõukohasele tööle.
Vastasel juhul jätate oma lastele elamiskõlbmatu riigi.

12.12.2017- "Kes te üldse selline olete, et midagi tahate?"

Riigiametniku vastus kodaniku palvele kodanikule väljastada kodanikku puudutav protokoll, mida kodanik polnud varem näinud... vastus sõna-sõnalt.
Mul pärleid kogutud aastaid...
Seega- see oli riigi vastus kodanikule, sest riiklikku järelevalvet teostav amet esindab riiki ja selle ametnik on riigi esindaja.
Sellised tegelased tuleb viimase kui üheni kas välja filtreerida või siis nii ümber kasvatada, et saavad aru, "kes see selline on", nimelt kodanik koos oma võetamatute õigustega.
Seni elame Tatikate ja Vesipruulide meelevallas.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
matu83



Liitunud: 23 Veeb 2019
Postitusi: 14

PostitusPostitatud: Teis Mai 07, 2019 7:50 pm    Teema: Vasta viitega

Kas seadus siis ei kehti? Või kehtib? Ei saagi täpselt aru...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Hades



Liitunud: 14 Apr 2019
Postitusi: 35

PostitusPostitatud: Teis Mai 07, 2019 8:59 pm    Teema: Vasta viitega

Kehtib ikka aga rakendamisega on nutune.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
FlyLikeAG6



Liitunud: 1 Jan 2018
Postitusi: 87

PostitusPostitatud: Kolm Mai 08, 2019 5:48 am    Teema: Vasta viitega

See "seadus" "kehtib" jah I Maist 2019 juba.

Tuttav kes on rohkem selle asjaga kursis, teadis rääkida, et nüüd kasutavad(hakkavad kasutama) droone maastiku jälgimiseks. Kuidas see täpsemalt välja nägema hakkab - Ei tea Rolling Eyes
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Kolm Mai 08, 2019 9:35 am    Teema: Vasta viitega

Seadus ju võib kehtida.
Lihtsalt paberil, Riigi Teatajas ja kus veel iganes kirjas ju.
Aga, samamoodi võib kirjutada, et inimesed ei tohi kanda punaseid kummikuid nt. Tolad võtavadki seaduse vastu, et punaseid kummikuid tohib kanda vaid vastava loa alusel. Kedagi ei huvita, no neid, kes selliste jaburate asjade kinnitamisega seotud on, pooled ei teagi, mis asi on kummik, mõnele ei meeldi neist punane värv, mõni peab kummikut koledaks ja tarbetuks, kuid kokkuvõttes on neil täiesti savi.
Lisaks on tellitud statistika, mille alusel punaste kummikute kandjad jäävad tihti auto alla, eksivad metsa, neid ründavad koerad jms.
Kodanike ohutuse nimel siis ju keelatakse- ikka hüvanguks.
Kõik said pappi ja palju, tehti uurimistöid "Punane kummik kui oht rasedale", "Punased kummikud kui mõjuagentide tööriist" ja muid kõikvõimalikke liigutusi.
Kuid- papp peab jooksma ja moodustatakse grupid, mis hakkavad läbi viima koolitusi- kuidas kanda ohutult punaseid kummikuid ohustamata ühiskonda ja ennast.
Samas pole punased kummikud kuulutatud erivahenditeks ja neid müüakse jaemüügis- aga vot kanda ei tohi!
Sama võib korraldada ruudulise vesti, sinise jalgratta, musta lipsu- mille iganes osas- teeme statistika nt, et musta lipsu kandjad satuvad tihti matustele- järelikult surevad musta lipsu kandjate sugulased ja tuttavad tihti. Musta lipsu kandmise keelustamisega saab järelikult tõsta keskmist eluiga ja kodanike suremust vähendada. Aga matustele ju minnakse mustas ja musta lipsuga, see on ju tõde.
Ja saabki keelatud...
Et panen segast?
Vot ei pane, sest ma olen sarnaseid tegevusi ise näinud.
Üks koormis kuulutati 2011. aastal Riigikohtu poolt põhiseaduslikke õigusi riivavaks.
Nii, minu lauale tuleb ülevaatamiseks üks heakorraeeskiri- juristid puha koostanud ja sama, põhiseaduslike õigustega vastuolev koormis sees.
Selgitan kõrgeltharitud diplomeeritud juristile, et see tuleb välja jätta, Riigikohtu lahend on selle kohta.
NII!!!
Diplomeeritud jurist deklareerib, et mis sest, me teeme OMA eeskirja!?
Et mismoodi!?
No teeme OMA!
Hästi, kõrgemad ei lasknud seda koormist eeskirjadesse panna, sest mul õnnestus neile asi selgeks teha ja nemad olid TRÜ õigusteaduskonna lõpetanud, mitte mingi "kassikooli" juristid.
Teine eeskiri minu laual ülevaatamiseks puudutas loomapidamist ja needsamad plikatirtsudest diplomeeritud juristid olid sinna kirjutanud sisse, et kohalik omavalitsus saab lemmikloomi käest ära võtta.
Mina siis küsin, et kuidas nii saab?
Einoh- otsustame, et peab valesti ja võtame ära...
MIDA PERSET!?
Küsin, et mis see loom ikkagi seaduse mõistes on?
Silmad pöörlevad, huuled torus- "no loom lihtsalt".
Vakk!
Küsin, et kas omavalitsus saaks samamoodi palitu kodanikul seljast võtta, või jalgratta käest vms?
Mitte mingil juhul- nii arvab jurist, ikka see diplomiga!
Ma selgitan, et Tsiviilseadustiku üldosa Seaduse ja Asjaõigusseaduse järgi on koduloom ASI, kodaniku vallasasi ja kuidas selle siis lihtsalt "ära võtta" saab?
No lihtsalt...
Kuidas?
A kui rikub eeskirja!
Ma püüan selgitada, et nt loomapidamise tingimuste üle otsustab Eestis Vet- ja Toiduamet ja isegi nemad ei saa "ära võtta", sest ainuõigus on kohtul vallasasi ära võtta!
AGA- me teeme OMAD eeskirjad deklareerib see jurist!
Kuidas omad, kui need oleks vastuolus Põhiseadusega!?
No OMAD...
OK- taas sama lugu, ei läinud läbi seegi pusserdis.

Miks ma kirjutasin selle?
A vot kui minu lauale ei oleks need sattunud, oleks "OMA eeskirjade" järgi kodanike õigusi äärmiselt räigelt rikutud.
Kodanikud seda ju EI tea, sest pole pädevad ja oleksid pidanud raiskama oma ressursse ja vara ebaseadusliku koormise täitmisele, andma üle oma lahtipääsenud peni jms, sest ega need kaks näidet polnud ainsad kalad ja kas kirjeldatud eeskirja ka mitte ainsad.
Mis juhtunuks, kui need poleks minu lauale sattunud?
Need oleks allkirjastatud ja ebakompetentse sootsiumi poolt vastu võetud ja muutunud kehtivateks. Ametnikelt oleks hakatud nõudma 100% ebaseadusliku koormise täitmise järelevalvet ja kodanike represseerimist, loomapidajad aga viidud täiesti absurdsesse olukorda.
Inimesele visatakse nina alla eeskiri või seadus ja ta ju jääb uskuma, teadmata, et see soga on ebaseaduslik. Inimene usub ju!
Kuni esimese kohtuasjani, milles tunnistatakse need nõuded põhiseaduslike õigustega vastuolevateks ja seega tühisteks.
Aga selle hetkeni on usinad ametnikud vusserdanud kokku virna pabereid, represseerinud kodanikke, tekitanud neile varalist ja mittevaralist kahju.
MIKS?
Aga seepärast, et ametis on otsustajateks Tatikad ja Vesipruulid.
Muide- nende kirjeldet idiootsuste autoritest vähemalt üks on tänaseks ühes ministeeriumis ja kontrollib meie asju.
Tema tööülesannetega tutvumine võttis mul põlved lukust lahti, sest tal on otsustusõigus asjades, milledes tal puudub võimekus orienteeruda.
Intrigant aga on ta tugev ja ka pahatahtlik.
Nii aga ju ei peaks olema, meie asju ei tohiks sellised otsustada.

P.S.
Selle olukorra saab päevapealt likvideerida muide.
Kuidas?
Tuleb panna otsustajad varaliselt vastutama. Nt amet maksab oma eelarvest kinni kodanikele ebaseadusliku menetluse ja süüstamisega tekitatud kahju, nii varalise kui ka mittevaralise.
Toimuks nädalaga täielik ümbersünd, ametnikud naerataksid, oskaksid tere ja head aega öelda, ei küsiks "kes te selline üldse olete" jms.
Miks?
A vot kui on rahalised asjad mängus, siis muutuks kõik.
Seni ei vastuta mitte keegi mitte millegi eest tegelikult.
Savi, riigi pikk leib otsapidi suus ja tasuta kohvi masinas, küpsised laual.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
wiiking



Liitunud: 19 Sept 2018
Postitusi: 28

PostitusPostitatud: Kolm Mai 08, 2019 10:33 am    Teema: Vasta viitega

Krt loed ja kukud imestusest toolilt pikali. Mitte et asi uudsena tuleks vaid ikka seepärast et kinnitusi ja kordades oma kogemustele ja nähtule siit saada on Laughing

Selle klouni nimi võiks julgelt siin esindatud olla kes siiski mitteorienteeruvalt neis asjades ikkagi lausa ametis on. Ehk pakib vabatahtlikult oma kola kokku ja tegelema hakkab asjadega milles orienteerub.
Ma heas usus ja mõttes seda pakuks välja, sest sageli see tervendavalt mõjub...inimene leiab uue ja tõelise kutse ja ehk isegi palk suurem...ei pea ju tegema tööd mis ehk hoopis talle ei paku huvi aga ise seda kohe tunnistada ei taha Laughing

Aitaks kodanik ametnikku Wink

Siia sobib hästi ütelus...Radaris oli, põgusalt sai vaadatud mingi aeg...Härra Politseinik, nii tuleb meie Eestis pöörduda onu miilitsa poole Laughing Laughing Laughing
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Kolm Mai 08, 2019 10:54 am    Teema: Vasta viitega

Veel ei saa..
Tubli dilest otsustusõigusega ametnik võib nt magada õiges voodis ja sellega omada sellist protektsiooni, et minule esitatakse rahaline nõue nt laimu osas vms.
Kui ma poleks juhtinud seaduserikkumistele tähelepanu ja lollakalt naeratades öelnud, et jube ilus eeskiri- sama ilus kui sa ise- siis oleks mul pitsatitega tõend, ehk siis kinnitatud ebaseaduslikud eeskirjad ette näidata.
Kuid sellega oleksin ma pidanud kahjustama kodanike huve.
Mul on vaid nö "eelnõud" ja ma peaksin hakkama hagi korral oma esitatud tõendite õigsust tõendama, kohtunik peaks välja nõudma midagi, kuid ta ei viitsi jms.
Mul on ohutus kohas ja mitte ühes kohas hoiul sarnaseid keisse, fabritseeritud süüdistusi jms terve raamatu jagu.
Iga asi omal ajal või veidi hiljem...

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
wiiking



Liitunud: 19 Sept 2018
Postitusi: 28

PostitusPostitatud: Kolm Mai 08, 2019 11:14 am    Teema: Vasta viitega

Mõistlik. Iga asi omal ajal.

Muidugi, juhin tähelepanu mis niisamagi arusaadav et siin suurelt kirjutad ja kõik loevad ja eriti muidugi ma arvan et needsamad rääbakad esimesed kes huvitet lugema ...vaata et materjal kaotsi ei lähe ning prügikasti ei kao igaveseks vaid ikka omas mahlas õigel ajal oleks esindatud!!! Ja asjast peaks ka asja saama, heas mõttes.

Et asi pendeldama ei jääks ja MIDAGIGI muutuks!!!

Seniks edu ja ära lase jural võimust saada Twisted Evil
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
FlyLikeAG6



Liitunud: 1 Jan 2018
Postitusi: 87

PostitusPostitatud: Kolm Mai 08, 2019 12:12 pm    Teema: Vasta viitega

Küll siis aru saavad ja nutavad, kui enam ainsatki eset/asja nendeni(loe: varasteni) ei jõua. Olen päris kindel, et asjad lähevad õige pea seda teed !

Tegelik eesmärk on ju riigil ilmselgelt hobiotsijate pealt hõlptulu teenida(olgem ausad), tuues ettekäändeks rahvusliku identiteedi hävimise ohu ja kultuuripärandi kaitse.

Keegi ei vaevu lihtsalt nende aruannete, teavitamiste ega selle metsiku ajakuluga ennast koormama - Ei ole lihtsalt mõtet, enamik meist käib tööl ning on pereinimesed. Lihtsalt ei ole aega, ega ka mõtet pudelikorke ja raudnaelu sinna aruandesse sisse kanda, mida enamus ajast leitakse...

.... niiet jah ikka edasi, ainult ilma loata. Arrow

Pole luba pole probleeme Very Happy
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
matu83



Liitunud: 23 Veeb 2019
Postitusi: 14

PostitusPostitatud: Kolm Mai 08, 2019 2:06 pm    Teema: Vasta viitega

.... niiet jah ikka edasi, ainult ilma loata. Very Happy Like!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Kolm Mai 08, 2019 2:18 pm    Teema: Vasta viitega

Muide- ma ei kutsu kedagi üles seadusi rikkuma aga küll oma peaga mõtlema ja kõrvutama lollusi oma põhiseaduslike õiguste ja muidugi ka kohustustega.
Kui seadus, määrus, eeskiri vms on vastuolus põhiseaduslike õigustega- siis on need kehtetud.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
FlyLikeAG6



Liitunud: 1 Jan 2018
Postitusi: 87

PostitusPostitatud: Kolm Mai 08, 2019 7:43 pm    Teema: Vasta viitega

Absoluutselt, minagi ei poolda seadus(t)e rikkumist, kuid see seadus on ikka täielik kiirelt kokku klopsitud õigustühine jura !

Vabandust sõnakasutuse pärast !
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Hades



Liitunud: 14 Apr 2019
Postitusi: 35

PostitusPostitatud: Nelj Mai 09, 2019 2:59 pm    Teema: Vasta viitega

Ei loe seadusest välja,kas deaktiveeritud detektoriga võib põllul käia? Ma mõtlen,et võtaks akud välja ja jalutaks niisama treeningu mõttes.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
wiiking



Liitunud: 19 Sept 2018
Postitusi: 28

PostitusPostitatud: Nelj Mai 09, 2019 10:38 pm    Teema: Vasta viitega

Laughing Laughing

Ega tea jah...järgmiseks jõuame sinna et sul põllul v metsas v rannas jalutades kogus patareisid kaasas. Aga milleks Teile need? Niisama ju ei saa olla... Kus on aparaat? Mitu korda ma pean Teile esitama küsimust: kus on räige otsinguvahend millega olete pool kodumaad juba rüüstanud ja nüüd plaanite siin teist poolt veel takka rüüstata? Laughing Laughing Laughing

Ma tahaks ausalt öeldes kasvõi säädust rikkudes kellegi selle jura peale otse ja sinna kohta ära saata. Sõnal on kõva jõud ja sageli see toimib otse ja julgelt öelduna ükskõik mis krdi ametnikule v mes iganes sama tugevalt kui rusikas silmaauku. Seega kasutaks pigem otse sõna. On kogemusi, kus krt hoog ikka raugeb lausa jäädavalt. Tuleb lihtsalt veidi hulljulge olla ja otse öelda.

Edu siis sinna Muinasametisse, sepitsege uusi!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Hades



Liitunud: 14 Apr 2019
Postitusi: 35

PostitusPostitatud: Nelj Mai 09, 2019 11:49 pm    Teema: Vasta viitega

Ära löö naisi. Nii ei ole ilus. Tänasel päeval see teema eriti aktuaalne. No need patareid võivad ju taskus olla. Lambi jaoks,et kui pimeda peale jääb. Kuidas ametnik tõendab,et need just vahendi sees olid?
Viljandi info päeval rääkis Raie,et koolitustele on suur tung. Kõik tahavad olla seaduse kuulekad. Seaduse täitmist hakkavad jälgima droonid. Nii,et nüüd tulevad õhust ka kallale.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Reede Mai 10, 2019 12:12 am    Teema: Vasta viitega

Allveekatele on juba tellitud luurevaalad... pmt ma võin ka igasugu soga ajada, nt mul on selline masin, mis vändast ringi ajades muinast välja pillub, no nagu Hullul Mardil, aga pillub muinast, mitte kuule.
Ööseks ühendad USB porti ja laeb täis jälle.
Droonid on jama!
Tüdrukutele räägitakse ka, et lähevad tantsjannadeks, kuid tegelikkuses on asjad ikka hoopis teisiti- asi see koolitusele mehi on meelitada.
Tantsjannadeks ka olla tung ja vaid eriti väljavalitud saavat löögile, no lüüakse küll peale, palju ja tihti... nii, et taguots valus. Eriti nii ei tantsi vist.
Aga lamp kvalifitseerub ka pimedas otsinguvahendiks.

Turg peab ikka hullusti nässus olema, hinnad all ja monopol läind- muidu nii ei tõmmeldaks.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
dzoods



Liitunud: 19 Apr 2017
Postitusi: 31

PostitusPostitatud: Reede Mai 10, 2019 7:10 am    Teema: Vasta viitega

Piiksutanud mees kord maantee ääres metsa servas. Jäänud seisma miski sõiduk ja sealt väljunud kaks inimest. Küsinud igasugu lubasid ja käitunud agressiivselt. Asi läinud nii kurjaks, et piiksutaja näidanud oma kõikide lubadega ametlikku relva ja öelnud, et see on grupiviisiline kallaletung. Need kaks olevat ära läinud palju kiiremini kui tulnud. Sellise loo rääkis üks mees eelmisel aastal väga mahlaselt veneeesti keeles.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Reede Mai 10, 2019 10:00 am    Teema: Vasta viitega

Kui tegemist nt maaomanikuga, siis võib ta tema loata töllerdava ja "muinsuskaitse luba" esitava tölli minema kupatada. Kasutades vajadusel ka mõõdukat jõudu.
Kui suva vanad tulevad vehkima ja midagi nõudma, siis vabalt võib viisakalt küsida, missuguste volituste alusel nad tülitavad ja nõuda nende volituste tõendamiseks ka vastavaid dokumente näha.
Kui neid pole- saab öelda, et kutsud tülitajatele avaliku korra rikkumise pärast politsei. Teatavasti on teiste tülitamine avaliku korra rikkumine ja kõik kohad, kuhu on ligipääs kolmandatele isikutele- need on avalikud kohad, k.a. ka põld, mets, heinamaa jms. Muide, ka teie korter ja kinnistu, kui seal toimuv nt rikub kolmandate isikute rahu.
Nii ütleb seadus.
Relvaga ärge vehkige, teil on käeulatuses hea ja tuntud rahvusvaheliste suhete suhtekorraldaja.
Eesti keeles on selle nimi labidas.
Labidas on tegelikkuses nii hull riist, et sellega saab paar- kolm meest liikumisvõimetuks tinistada mõne sekundiga.
Kui see juhtub- ärge unustage koheselt helistada politseisse ja teatada, et toimus grupiviisiline rünne, toimus hädakaitse ja on tervisekahjustusega kannatanuid, kähkuabi kutsute kas ise või palute seda teha politseil, selgehäälselt neile öeldes, et hakkate ise ründajatele nüüd esmaabi osutama. See sõnum salvestisel on muide oluline... Eriti oluline on see teade siis, kui see kamp minema kütab- kui te ei teata, panevad nad pead kokku ja kirjutavad ilusa muinasjutu, kuidas nad lilli korjasid ja teie neile selja tagant, täiesti ootamatult labidaga lajatasite.
Kui võimalik salvestage sündmuse audio.
Muide- minu enda pretsedent:
Kuueliikmeline kamp, tugevas joobes, üks võtab noa ja kukub sellega vehkima, aga mul diktofon töötab taskus.
KOLM korda- "ole hea mees- pane nuga ära, pahandus tuleb muidu..."
"Sinusugusele oinale panen noa neeru! Appi, inimesed, käe murdis ära, appi!"
Siga- tuligi noaga peale- mis muud sellisega teha. Politsei viis nad minema muide.
Nii!
Mind kutsutakse politseisse- need töllid olid teinud avalduse, et MINA tulin ootamatult nende piknikule, hakkasin vägivallatsema, peksin neid ja murdsin süütul inimesel käe!
Sittagi vanad! Kõige vähem ootasid nad seda, et mul on salvestis kogu nende etendusega...
Head näod olid neil peas seal kabinetis, mulle meeldis.
Aga paneme faabulana kirja ka mida seadus ütleb:
Sellest hetkest, kui keegi on võtnud vabaduse otsustada teie elu ja tervise üle, on teil võetamatu õigus selline olukord lõpetada nii, et oleks välistatud igasugune ründe jätkumise võimalus, alustades kaitset enne reaalse ründe algust. Te ei pea kasutama selleks ebakindlat vahendit, nt jooksupanemist ja võite tekitada ründajale kahju rohkem kui tema oleks võinud teile teha.
Kui lapsed-alaealised ründavad teid grupis- siis on kõik sama.
Riigikohtu lahendist muide on mu jutt, vana lõi kaks ründajat maha ja mõisteti õigeks.
Aga lõppu mõned samuraitarkused:
"Pidamata lahing on parim lahing"
"Loodame parimat, kuid oleme valmis kõige halvemaks"

Lisan ka Riigikohtu lahendist, milles samuti mees õigeks mõisteti ja mida ma taas otsisin (võiks nagu asja nr meeles pidada) veidi, et keegi ei saaks väita, et mõtlen ise asju välja. Juhin tähelepanu, et rünnatav kasutas enda kaitsmiseks nuga ja kirvest:
...anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 118 p 1 järgi selles, et ta 8. xxx kella 23.00 ajal lõi enda elukohas T. Txxx noaga kõhtu ja tekitas talle eluohtliku tervisekahjustuse.
Poole tunni möödudes lõi V. Kxxx noa ja kirvega E. Bxxx, põhjustades ka talle eluohtliku tervisekahjustuse.
....sisenes esimesena korterisse T. Txxxx, keda V. Kxxxx lõi koheselt noaga kõhtu. T. Txxx võttis kätte aialipi ja sisenes siiski korterisse. V. Kxxxx lõi koridoris ka E. Bxxxxi noaga kõhtu ja kirvega pähe.


Asi oli lihtne, esimene lendas korterisse "klaarima" noaga, teine aialipiga, ehk relvaks kasytatava esemega. TRünnatav tegi neile külmalt ära ja Riigikohus leidis, et jumala õigesti ja mina arvan sama- teise eluruumi ju tungiti. Kuid tähtsad on just Riigikohtu põhjendused, mis laienevad kõigile kodanikele.


Hädakaitseseisundi olemasoluks peab esinema õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüvedele. Seejuures peab rünne olema vahetu või seisma vahetult ees (peab olema vahetu oht ründeks). Seega võib hädakaitseseisund tekkida enne seda, kui ründaja tegevus jõuab katse staadiumisse karistusõiguslikus mõttes ehk enne vahetu ründe algust. See aga tähendab, et rünnatav isik ei pea ootama, et ta satuks ründajaga vahetusse võitlusolukorda, vaid ta võib enda või teise isiku õigushüvede kaitseks hakata tegutsema hetkest, kui seda õigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks. Selleks, et määratleda, kas ründaja käitumine annab aluse kartuseks, et nüüd võib järgneda vahetu rünne, tuleb igal konkreetsel juhul olukorda hinnata ja tuvastada, kas oht kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele oli olemas või mitte. Ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal (nn ex ante hindamine). Kui selline "objektiivne kõrvalseisja" leiab, et õigushüve kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et ründe oht oli olemas.


Hädakaitsetegevuse eesmärgiks on ründe tõrjumine, kusjuures selle käigus võib kaitsja kahjustada ründaja õigushüve. Ründe tõrjumise õiguse all tuleb mõista mitte pelgalt ründe tagasilöömise, vaid selle täieliku lõpetamise õigust. Seejuures peavad kaitsja poolt kaitsetegevuseks kasutatavad vahendid olema sobivad. Need peavad vastama ründe ohtlikkusele ja ei tohi olla ründe ohtlikkusele ilmselt mittevastavad ründajale kahjulikus suunas. Kaitsevahend on sobilik, kui see tõrjub ründe lõplikult, lõpetab selle täielikult ja otsekohe, ilma et kaitsja õigushüved ohtu jääksid või satuksid edaspidi ohtu ründesituatsiooni kui tervikut silmas pidades. Samuti on ründe tõrjumiseks sobiv kaitsevahend, mis küll ei suuda rünnet täielikult lõpetada, kuid vähendab ründega õigushüvele tekitatavat kahju. Sobivuse kaalumisel ei arvestata kaitstava ja rünnatava õigushüve väärtust ega nõuta nende võrdsust või kaitstava hüve ülekaalukust. Kuna rünne on õigusvastane, siis ei pea kaitsja enda (või teise isiku) õigushüve kaitseks üle võtma ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski, mis ei garanteeri ründe kohest ja lõplikku kõrvaldamist.
Teatud ulatuses võib kaitsetegevus ületada ründest lähtuvat ohtu ja tekitada ründaja õigushüvele suuremat kahju, kui ründe realiseerumise korral oleks tekkinud kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele. See üldprintsiip - õigus ei tagane ebaõiguse ees - tuleneb KarS § 28 lg-st 3, mille kohaselt võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.

Sellest järeldab Riigikohus, et enda kaitsmine noaga oli V. Kxxxx poolt sobilikuks vahendiks lõpetamaks T. Txxxx rünnet. Seejuures tuleb asuda seisukohale, et situatsioonis, kus öösel tungib korterisse noaga relvastatud alkoholijoobes isik, on hädakaitsevahendi sobilikkuse ülempiir suhteliselt kõrge - teatud juhtudel ei ole sellises olukorras välistatud, et kaitseks sobilikuks vahendiks võib olla isegi tulirelv, sest isik ei pea enda kaitsmisel rakendama ebakindlaid vahendeid.
Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et V. Kxxx ründamine aialipiga oli vahetu ja vaieldamatult õigusvastane, sest kätkes endas ohtu V. Kxxxi elule ja tervisele. Hädakaitse esimene eeldus - hädakaitseseisund - on seega V. Kxxx käitumise osas täidetud ka siin.
Kirve kasutamine võib tunduda ründe ohtlikkusele mittevastav, kuid üksnes sellele, kellel on teada ka pärast sündmust ilmnenud asjaolud. Tuleb aga rõhutada, et sündmuste toimumise ajal olnuks "objektiivsel kõrvaltvaatajal" alus arvata, et noa kasutamine ei ole veel rünnet lõplikult kõrvaldanud.

Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et V. Kxxx tegutses ka E. Bxxx suhtes objektiivsest küljest hädakaitseseisundis ning tema kaitsetegevus ei väljunud hädakaitse piiridest, sest ta kaitses ennast õigusvastase ründe eest, kasutas selleks kohaseid vahendeid

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Laup Mai 11, 2019 2:16 pm    Teema: Vasta viitega

Nonii...
Nüüd olete tutvunud oma tegelike õigustega enda kaitsmiseks ja kindlasti on ka tekkinud mõnel küsimus, et MIKS soovitatakse avalikus inforuumis end pigem peksta lasta, anda "vabatahtlikult" ära esemed, vara jms ja tulla kirjutada politseis avaldus, mis üldjuhul, kui te just "siimutütar" või keegi "klannist" pole- jääb tähelepanuta.
MIKS?
A vot selleks, et elaksite hirmus ja alanduses ja teis treenitakse välja mingi täiesti mõttetu alandlikkus ja leplikus. Oma alandamistega leppimise korral tekib teil paratamatult konflikt iseendaga ja selles te jätate tähelepanuta ümbritsevas ruumis toimuva ebaõigluse.
Mis ongi eesmärk, sest niikaua kui te endaga "riius" olete, niikaua saab teid julmalt paljaks varastada ja seda "seaduslikult".
Eelpool on kirjas, kuidas selleks võimalused luuakse, lühidat öeldes- antakse võim rumalate kätte, kuid ise kamandatakse kogu paraadi ja nopitakse saak.
Sellest ka hetkel Eestis toimuv paanika, sest võim- see on RAHA, palju raha!

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Teis Mai 14, 2019 5:10 pm    Teema: Vasta viitega

Kas jätkame õppetunniga?
Kas sootsium teab, et TEGELIKULT vastutab riik ka selle eest, kui on vastu võetud seadus, mis kahjustab või kahjustas kodanike huve ja õigusi?
Ka vastutab riik selle eest, kui riigi allasutused, inspektsioonid, ametid jms kooslus on võtnud vastu haldusakte jms mis kodanikke kahjustavad?
Ei tea?
A vot meil on kummalisi seadusi, milledest nagu üldse mitte ei soovita rääkida, sest mis siis saab, kui kodanikud hakkavadki õigust taga ajama?
Vaatame nüüd ühte huvitavat seadust:

RIIGIVASTUTUSE SEADUS


1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus).

(2) Käesolev seadus ei reguleeri õiguste taastamist ega kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes.

(3) Kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt:
1) võlaõigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel, sealhulgas eraõiguslikus vormis veo-, ravi- või muu teenuse osutamisel;
2) kinnisasja, tee, veekogu või muu asja omanikuna oma kohustusi, välja arvatud liiklusseaduse §-s 6 sätestatud kohustusi, rikkudes;
[RT I 2010, 44, 261 - jõust. 01.07.2011]
3) liikluses osalemisel või ohtliku seadme kasutamisel või aine valdamisel, kasutamata avaliku võimu kandja eriõigusi;
4) muul viisil eraõiguslikus vormis tegutsedes.

§ 2. Õiguste kaitse ja taastamise ning kahju hüvitamise nõuded

(1) Käesoleva seaduse alusel võib isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) nõuda:
1) haldusakti kehtetuks tunnistamist;
[RT I 2004, 56, 405 - jõust. 25.07.2004]
2) jätkuva toimingu lõpetamist;
3) haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest hoidumist;
4) haldusakti andmist või toimingu sooritamist;
5) tekitatud kahju hüvitamist;
6) avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadud asja või raha tagastamist.


(2) Seadusega võib isiku õiguste taastamiseks, kaitseks või kahju hüvitamiseks ette näha täiendavaid nõudeid või käesolevas seaduses sätestatud nõudeid piirata.

(3) Mõisteid «haldusakt» ja «toiming» kasutatakse käesolevas seaduses halduskohtumenetluse seadustikus määratletud tähenduses. Vaide võib esitada haldusmenetluse seaduse §-s 51 sätestatud tunnustele vastava haldusakti peale.
[RT I 2004, 56, 405 - jõust. 25.07.2004]


Jätame nüüd natuke vahele ja läheme tähtsama juurde:

3. peatükk KAHJU HÜVITAMINE


1. jagu Üldsätted

§ 7. Vastutuse alused

(1) Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

(2) Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.

(21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib isik nõuda avaliku võimu kandja tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomase avaliku võimu kandja poolt, isiku õigusi rikuti oluliselt ning isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. Kahju hüvitamist võib nõuda ka isik, kes on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse või kellel on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel sellise kaebuse esitamise õigus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestades.
[RT I 2006, 48, 360 - jõust. 18.11.2006]

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–21 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
[RT I 2006, 48, 360 - jõust. 18.11.2006]

(4) Kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid.

§ 8. Varalise kahju hüvitamine

(1) Varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

(2) Kehavigastuse tekitamisel või tervise kahjustamisel võib kannatanu nõuda sellega tekitatud kulutuste hüvitamist. Sealhulgas võib kannatanu nõuda järgmiste kulutuste hüvitamist:
1) vajalikud ravikulud;
2) vajaduste suurenemisest tingitud kulud;
3) töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu, sealhulgas sissetulekute vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tingitud kahju.

(3) Hüvitist töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu eest ei saa nõuda osas, milles kannatanul on õigus kahju tekitamisest tulenevalt saada töövõimetoetust.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

(4) Püsiva terviserikke tekitamisel tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena iga kolme kuu eest ette. Kahju iseloomu arvestades võib hüvitise määramisel või väljamõistmisel seda ajavahemikku muuta või näha ette ühekordse makse.

§ 9. Mittevaralise kahju hüvitamine

(1) Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

(2) Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.
[RT I 2004, 56, 405 - jõust. 25.07.2004]

(3) Kahju tekitamise süülisust ei arvestata, kui mittevaralise kahju hüvitamist taotletakse Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse alusel, millega on tuvastatud avaliku võimu kandja poolt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumine.
[RT I 2006, 48, 360 - jõust. 18.11.2006]

§ 11. Tagajärgede kõrvaldamine

(1) Kannatanu võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist.
[RT I 2004, 56, 405 - jõust. 25.07.2004]

(2) Avaliku võimu kandja on tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist.

(3) Avaliku võimu kandja võib, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.
[RT I 2004, 56, 405 - jõust. 25.07.2004]
§ 12. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik

(1) Kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata.

(2) Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Käesolevas lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti.

(3) Füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti.

(4) Kui kahju on kohustatud hüvitama mitu avaliku võimu kandjat, vastutavad nad kannatanu ees solidaarselt. Avaliku võimu kandja osa ei saa solidaarvastutuse korras nõuda isikult, kes vastutab kannatanu ees eraõigusest tulenevalt.

(5) Kui tagajärgede kõrvaldamiseks vajaliku haldusakti andmine või toimingu sooritamine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaliku võimu kandja pädevuses, on tagajärgede kõrvaldamiseks vajaliku haldusakti või toimingu kohustatud andma või sooritama pädev avaliku võimu kandja.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Püh Mai 19, 2019 11:20 am    Teema: Vasta viitega

Jätkame ja alustame eelpooltoodud teemaga, võõra kinnistu niitmisega. Sai mainitud, et omavalitsuste poolt nõutud kinnistuomaniku koormamine kodaniku kinnistuga piirneva teemaa niitmise nõudega on 2011. aastal tunnistatud Riigikohtus põhiõigustega vastuolus olevaks ja seega seaduse-õigusvastaseks.
2018 olin üllatunud, kui ühes aiatehnikat remontivas firmas mees kurtis, et nende vallas see koormis on kehtestatud ja ta peab võõral maal oma niidukit lõhkuma.
Tegin vanale asja selgeks.
Aga- sel, 2019 aastal loen lehest, et ikkagi on mõnes omavalitsuses selline koormis kehtiv!
On möödas 8 aastat selle ebaseaduslikuks kuulutamisest!

Mina lõbustaks end, kui minult midagi sellist nõutakse, kindel see.
Viiksin asja selleni, et mulle tehtaks ettekirjutus sunnirahaga, st et kui ma ei niida teatavaks kuupäevaks, maksan mingi hullu summa jms.
Tegemist on ametlikult väljastatud haldusaktiga.
Kuna "tervis on sant", telliksin selle töö hooldusfirmalt, kõige kallimat ei võtaks, aga sellise keskmise, arvega ja puha- korrektse.
Täidaksin siis selle ähvardava ettekirjutuse.
Nii! Ja nüüd, täiesti "juhuslikult" sattusin selle RK 2011 lahendi peale, no jummala "juhuslikult"!
Edasine tee läheks õigusbüroosse, vastastikul kokkuleppel (niikuinii saavad suhu!) teeks virna pabereid, ikka 120 EUR tunnis ja mitu päeva... mitme tonni eest ikka õigusabi, tonnike paar kohtusse kaebuse peale jne... Lõbus peab olema!
Ettekirjutajatele mitte sõnagi!
Võib ja ehk peabki veel kaks eraldi hagi korraldama, üks haldusakti ebaseaduslikuks kuulutamise ja tühistamise osas, teine tsiviilkorras- tekitatud kahju väljanõudmise osas- seega saame muljetavaldava "õigusabi" summa kokku.
Iga vandeadvokaat saab aru, et omavalitsusel pääsu pole ja kui nad lolli peaga edasi kaebavad- siis saab tema veel rohkem pappi. Ja kui omavalitsus ei maksa- saab esitada pankrotimenetluse avalduse omavalitsuse vastu- muide ka teie võite seda teha, igaüks võib teha, kui talle keegi ei maksa seda, mis on väljanõutav.
Ja ühel päeval potsatab omavalitsuse posti kohtust hunnik pabereid, ebaseadusliku koormise kehtestamise osas, kodanikule varalise (niitjafirma arve+ õigusabi arve) tekitamise osas ja ka selles osas, et hageja-kaebaja nõuab omavalitsuselt kõikide kulude tekitamise kompenseerimist + mittevaralise kahju korraldatud jama eest.
Kui nad on lollid, vaidlustavad nad hagi ja lähevad kohtusse. Kohtus esindab neid ehk sama "ettekirjutaja", kellel kohus paberihunnikuga jalaluud puruks lööb.
Kui nad palkavad advokaadi- seda suurem on nende kulutuste rida.
Resümee:
Omavalitsusel oleks oma kinnistu niitmisele kulunud liiter bensiini ja töömehe palk paar tundi- kuna nad on ihned rotid, siis kokku ehk 12 EUR.
Nüüd aga maksavad nad kogu tsirkuse kinni ja seda tsirkusepiletit müüakse neile vägisi mitme tonni eest.
Pmt saate kogu papi tagasi ja veel natuke, advokaat saab hirmlihtsa asja eest väga hea tasu, kohtukulud plönnib koos lõivudega omavalitsus ja see "ettekirjutaja" saab soolikasse...
Et olete siis üks ilge värdjas ja pahatahtlik elajas?
Ei ole- te olete andnud kabinetiinimestele, kes peavad end ja Jumalast kõrgemaks ilusa õppetunni ja ehk mõni neist edaspidi loeb ka seda, kuidas asjad tegelikult käivad ja ei pedereeri kodanikku küürakaks. Teised ka kuulevad mis juhtus ja on edaspidi ehk viisakamad. Ja teid jätavad rahule- edaspidi teil enam probleeme ei teki ja saate kõik oma asjad kellapealt aetud, sest nad teavad- see raibe ronib selga!
Aga ülbeks ei tohi ise minna!
Kuna teemas on läbi käinud korduvalt sõna "haldusakt", siis teeme selgeks, mis loom see on:

Mis on haldusakt?

Haldusmenetluse seaduse § 51 lõige 1 annab haldusakti definitsiooni. Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.

Eelnevast sättest tulenevad konkreetsed nõuded, millistele haldusakt vastama peab.

Esmalt peab haldusakti välja andma selleks pädev haldusorgan. Haldusorgan on asutus, kogu või isik, kes on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga volitatud avaliku halduse ülesandeid täitma. Haldusorgan võib seega olla nii avalik-õiguslik juriidiline isik tervikuna (nt Tartu linn), riigi- või omavalitsusasutus (nt Haridus- ja Teadusministeerium, Rahvusarhiiv), kollegiaalorgan (nt Tallinna Linnavalitsus), kui ka üksik ametnik (nt minister). Samuti võib haldusorganiks olla avalikku võimu teostama volitatud eraõiguslik isik (nt äriühing, kellega on sõlmitud leping mingi avaliku teenuse osutamiseks). Milline eelnimetatutest on konkreetsel juhul haldusorgan, kes viib läbi haldusmenetlust, sõltub sellest, kellele on õigusaktidega pandud vastav ülesanne. Seega sõltub konkreetsel juhul haldusorganiks olek sellest, kellele on vastav ülesanne delegeeritud. Nt ütleb kutseõppeasutuse seaduse § 18 lõige 2, et nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja viieks aastaks. Nii on nõukogu moodustamise ülesanne antud kooli pidajale (ministeeriumile või kohalikule omavalitsusele) ja seega ei saa nõukogu moodustada näiteks kooli direktor.

Juhtumil, kus haldusakti on välja andnud haldusorgan, kel puudub selle andmiseks vastav pädevus, on haldusmenetluse seaduse kohaselt haldusakt automaatselt tühine.

Teiseks on haldusaktiga tegemist, kui see on välja antud avalik-õiguslikus suhtes. Avalik-õigusliku suhtega on tegemist, kui vähemalt üks suhte osapoolteist on avaliku võimu kandja. Avalik-õiguslike ja eraõiguslike suhete ühe piiritlemisteooria – subjektiteooria – kohaselt on avalik-õiguslik selline suhe, kus avaliku võimu kandja osaleb erisubjektina, kelleks ei saa normaalolukorras olla eraisik. Ehk siis avalik-õiguslikud on suhted, mis ei saa olemuslikult aset leida eraisikute vahelises suhtluses.

Haldusaktiga reguleeritakse õigussuhet. Ehk siis haldusakt kui õigusakt saab olla vaid tahteavaldus, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi või kohustusi. Sellest tulenevalt saavad haldusaktid olla kohustavad (ettekirjutus), lubavad (ehitusluba), teatud õigust andvad (otsus õppetoetuse maksmiseks), isiku staatust muutvad (teenistusse võtmine), reguleerivad (dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamine) jne. Loetelu pole siinkohal ammendav.

Haldusakt on üksikjuhtumeid reguleeriv õigusakt. Üldakte ehk õigustloovaid akte nimetatakse haldusmenetluse seaduse kohaselt määrusteks.

Halduse üksikaktid on seega:

konkreetsele isikule või mitmele konkreetsele isikule suunatud keelavad, kohustavad või lubavad haldusaktid (näiteks ministri käskkiri teenistusliku järelevalve läbiviimise kohta);
konkreetse asja õiguslikku staatust või kasutust reguleerivad aktid (nt detailplaneeringu kehtestamine);
konkreetse üksikjuhtumi puhul vastu võetud, kuid määratlemata hulka isikuid puudutav keeld, korraldus või luba.

Haldusakt on suunatud haldusvälisele adressaadile, st eelkõige kodanikule. Haldusaktid on näiteks isikute teenistusse võtmise käskkirjad. Ka õpilane on kooli jaoks halduseväline isik, seega õpilastega seonduvad käskkirjad on olemuslikult haldusaktid.

Haldusaktist tuleb eristada halduse siseakti, millest ei saa kolmandatele, haldusvälistele isikutele olla mingit mõju ega tuleneda neile õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole haldusaktideks asutusesisesed üldise iseloomuga eeskirjad, juhendid, üksikkorraldused ega asutusesisesed kooskõlastused.

Halduse siseaktidele haldusmenetluse seadus ning seal sätestatud nõuded ei laiene, kuid samas võib nende puhul kasutada sama vormi, mis tavapäraste õigusaktide puhul, so määrus, korraldus, otsus, käskkiri jmt.

Haldusakti õiguspärasus

HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Sellest tulenevalt peab haldusakt olema materiaalselt ehk sisuliselt ning formaalselt õiguspärane.

Materiaalse ehk sisulise õiguspärasuse esmane nõue on jälgida, et haldusakti andmine on kooskõlas seaduste ja määruste ning haldusorgani jaoks kohustuslike teiste haldusakti ning –lepingutega.

Teiseks peab õiguspärane haldusakt olema välja antud kehtiva õiguse alusel. See tähendab, et vajalik on seadusandja volitus – õiguslik alus haldusakti andmiseks.

Selgitamaks, kas õiguslik alus on olemas, tuleb kontrollida järgmisi asjaolusid:

Mis on haldusakti reguleerimisese, ehk millist küsimust haldusaktiga otsustatakse?

Kas on olemas norm, mis võimaldab taoliste juhtumite kohta haldusakti välja anda?

Kas juhtumi asjaolud vastavad normi õiguslikele eeldustele? Siinkohal võib olla vajalik nii normi tõlgendamine kui ka juhtumi asjaolude põhjalikum uurimine.

Kas volitusnorm, mis on õiguslikuks aluseks, on kehtiv ning põhiseadusega kooskõlas?

Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, on haldusakti andmiseks õiguslik alus olemas.

Proportsionaalsuse osas sätestab haldusmenetluse seadus, et haldusakt peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi haldusakt piirata isikute õigusi ega tekitata neile kohustusi niisama, ilma põhjuseta, vaid ainult juhtudel, mil see on hädavajalik. See tähendab, et haldusorgan peab otsuse eelnevalt hoolikalt läbi mõtlema, et liigset ebameeldivust kodanikule vältida.

Haldusakti proportsionaalsust kontrollitakse järgmiste sammudega:

Meetme kohasus – eksisteerima peab eesmärk, mida püütakse saavutada. Väljaantav haldusakt peab olema vajalik eesmärgi täitmiseks. Eesmärgi ja haldusaktiga teostatava meetme vahel peab olema põhjuslik seoses.
Meetme vajalikkus – haldusakti väljaandmine peab olema vajalik. Valida tuleb kõige leebemad vahendid eesmärgi saavutamiseks.
Meetme mõõdukus – kui eelnevalt on leitud, et meede on kohane ja vajalik, tuleb meede siiski jätta kohaldamata juhul, mil isikule põhjustatav koormav tagajärg on suurem, kui positiivsed tulemused, mida meetmega saavutatakse.

Haldusakt peab olema välja antud kaalutlusvigadeta. Kaalutlusõigus ehk diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Diskretsioonivead, mida haldusaktide andmisel sageli tehakse on järgmised:

haldusorgan ei kasuta üldse kaalutlusõigust;
haldusorgan ületab kaalutlusnormiga antud volituste piire;
haldusorgan lähtub sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest;
haldusorgan jätab mõne olulise asjaolu tähelepanuta.

Näiteid diskretsiooninormide kasutamisest:

Täiskasvanute koolituse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt võib Haridus- ja Teadusministeerium täienduskoolitusasutuse pidajale kehtestatud majandustegevuse nõuete olulise rikkumise korral haldusaktiga peatada või keelata täienduskoolituse läbiviimise täienduskoolitusasutuse pidajana.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 26 lõige 1 sätestab, et klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast. Sama sätte lõige 2 kohaselt võib kooli pidaja kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirnormidest väiksema klassi täitumuse ülemise piirnormi.

Haldusakt peab vastama vorminõuetele. Haldusmenetluse seaduse kohaselt peab haldusakt olema antud kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisi. Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks, mille all on mõeldud neid juhtumeid, mil haldusakt tuleb anda viivituseta, et vältida näiteks ohtu inimese elule, tervisele, varale jmt.

Kirjalikus vormis haldusakti võib anda elektrooniliselt. Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi.

Haldusakti kohustuslikud osad on järgmised:

resolutiivosa ehk haldusaktiga kindlaksmääratavad õigused ja kohustused;
motivatsioon ehk põhjendus;
vaidlustamisviide.

Resolutiivosa

HMS § 55 lõige 1 sätestab nõude, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. See tähendab, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, peab seda lugedes selgelt mõistma, mida on haldusaktiga tema suhtes otsustatud, millised õigused ja kohustused tema jaoks kaasnevad. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti resolutiivosast peab seega selguma, kellel on õigus millele, millistel tingimustel ning kes peab tegema mida ja millise tähtaja jooksul. Klassikalise haldusakti puhul on resolutiivosa sisuks käsk, keeld või luba.

Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele.



Haldusmenetluse seaduse kohaselt peavad kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Seega peavad sisuliselt kõik haldusaktid sisaldama kirjalikku põhjendust. Sõltuvalt sellest, milline on haldusakti iseloom, võib ja peabki motivatsiooni ehk põhjenduse põhjalikkus erinema.

Põhjendus on reeglina kaheosaline:

haldusakti andmise õiguslik alus;
haldusakti andmise faktiline alus.

Õiguslik alus – see on viide konkreetsele õigusakti normile, mille alusel vastav otsustus on tehtud. Õiguslik alus peab olema haldusaktis välja toodud täpselt, selgelt ning asjakohaselt. Õigusakt tuleb välja tuua selliselt, et oleks selge, millise aktiga on tegemist – õigusakti nimetus (nt kutsehariduse seadus) ning määruste puhul ka õigusakti andja, andmise aeg, number jmt (nt haridus- ja teadusministri 20. detsembri 2013 määrus nr 40 „Kutseõppe riikliku koolitustellimuse koostamise kord Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“).

Viide normile tuleb välja tuua paragrahvi lõike ja punkti täpsusega. Näiteks koolieelse lasteasutuse koolitusloa kehtetuks tunnistamisel ei ole õige viide vaid koolieelse lasteasutuse seaduse § 13 lõikele 1, vaid tuleb valida ka sobiv punkt neljast võimalikust variandist.

Faktiline alus – see on kirjeldus asjaoludest, mis on tinginud haldusakti andmise. Faktilised asjaolud ei tohi olla oletuslikud ega üldsõnalised ning haldusakti andja peab vajadusel suutma neid asjaolusid tõendada.

Seadus annab ka ühe erisuse faktilise aluse esitamisest haldusaktis. Nimelt ütleb HMS, et haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Seda näiteks juhtumil, kus ametnik on esitanud sooviavalduse teenistusest vabastamiseks ning see rahuldatakse.



Põhjenduses esineb reeglina ka nö kolmas osa, see on arutluskäik, miks kirjeldatud faktilised asjaolud toovad kaasa õiguslikus aluses toodud õigusnormi kohaldamise. Ehk sisuliselt seotakse omavahel faktiline ja õiguslik alus. Seejuures ei tohi faktiline ja õiguslik alus olla üksteist välistavad.

Faktiline ja õiguslik alus ei saa ega peagi haldusakti motivatsioonis olema selgepiiriliselt eristatud. Põhjenduse koostamisel seotakse faktiline ja õiguslik alus omavahel ning sageli on need üksteisest läbi põimunud. Oluline on vaid, et mõlemad eelnimetatud elemendid oleksid põhjendusest leitavad.

Põhjenduse pikkus ning põhjalikkus sõltub konkreetsest üksikjuhtumist ning selle keerukusest. Haldusakti väljaandmisel tuleb arvestada ka menetluse efektiivsuse nõuet. Nii on praktikas leitud, et rutiinsete haldusaktide puhul, mida ilmselgelt keegi ei vaidlusta, võib loobuda faktilise aluse väljatoomisest ning piirduda vaid viitega haldusakti andmise õiguslikule alusele. Ka Riigikohus on juba aastal 2003 oma lahendis 3-3-1-54-03 märkinud, et menetluse efektiivsuse põhimõte seab piirid haldusakti motivatsiooni põhjalikkusele. Ülemäärane on motivatsioon, mis on ebaproportsionaalselt mahukas, võrreldes haldusaktis lahendatava küsimuse tähtsuse ja keerukusega. Samas ei saa efektiivsuse põhimõte õigustada täielikku loobumist motiveerimisest.

Seega on põhjenduse koostamisel oluline saavutada optimaalsus.

Mõningad märksõnad, millest põhjenduse koostamisel lähtuda:

põhjendus peab olema lihtne ja arusaadav – inimene, kellele haldusakt on suunatud, peab haldusakti sisust aru saama, seega tuleks vältida kantseliiti, arvukalt erialatermineid ning seaduse teksti ümberkirjutusi. Haldusakti põhjal peab inimene selgelt ja lihtsalt mõistma, milline otsus ning miks on tema suhtes tehtud.
põhjendus peab olema eesmärgipärane – põhjendust lugedes peab olema arusaadav, miks vastava sisuga haldusakti andmiseni jõuti ning kuidas kujunes vastav otsustus.

kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti puhul tuleb põhjenduses märkida konkreetsed kaalutlused, millest haldusorgan on lähtunud.



Haldusmenetluse seadus nõuab ka, et haldusaktis peab olema ära toodud viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Nimetatud nõue tuleneb haldusmenetluses kehtivast selgitamiskohustusest. Isikul, kelle õigusi haldusakt puudutab, peab olema info selle kohta, kuidas, kus ja millise aja jooksul ta oma õigusi kaitsta saab. Kui vaidlustamisviidet haldusaktis ei ole, siis see ei muuda haldusakti kehtetuks ega muuda ka vaidlustamise tähtaega. Küll ütleb seadus, et vaidlustamisviite puudumist võib pidada vaidlustamise tähtaja mõjuvaks põhjuseks, kui isik põhjendab, et laskis tähtaja mööda just sel põhjusel, et haldusaktis oli vaidlustamisviide esitamata.

Enamlevinud vaidlustamisviite kirjapilt on järgmine:

„Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.“

Lisaks eelnimetatutele peab haldusakt sisaldama veel:

haldusakti andnud haldusorgani nimetus,
haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri,
haldusakti väljaandmise aeg;
muud õigusaktiga ettenähtud andmed. Muude andmetena on mõeldud siinkohal näiteks ettekirjutuste puhul asendustäitmist ja sunniraha puudutavad andmed.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Aardekütt



Liitunud: 17 Apr 2017
Postitusi: 78

PostitusPostitatud: Püh Mai 26, 2019 6:39 pm    Teema: Vasta viitega

No nüüd siis määrus ka olemas, kus need ajujuurikud on aeg hakata tühistma nende suurt tööd ja vaeva Laughing Laughing

seadus-- https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013?fbclid=IwAR03_C2aWVpsG2Evk6rZEpKThSR2OKpSoF1hWvVMdNgpFiZxCtX9LPyfEgI

määrus--- https://www.riigiteataja.ee/akt/116052019002?fbclid=IwAR1VJfCrttzpruPydqiiwEwoGu--rwfXJGAQJ6JLSoA0Rm75niyANHiOGyQ
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Püh Mai 26, 2019 7:28 pm    Teema: Vasta viitega

Äärmiselt koomiline ja ka see "otsinguluba" on koomiline.
Kuid- selliseid jamasid allkirjastavad ministrid ja see on taas märk sellest, et oleme sattunud diletantide ja aktiivsete psühhopaatide meelevalla alla.
Kogu asjal tegelikult puudub põhistus, kuna seda pole- on see kõik õigustühine.
Must lips ja punased kummikud (eelpooltoodud näited liidetuna) koos annavad eriti ohtliku kombinatsiooni, kuna tegemist on ju anarhistide värvikombinatsiooniga?
Mis edasi- kas lehmapiim on liiga valge, süsi solvab kedagi ja põllult kivi koju viinud on maavara varastanud?
See kõik nii lähebki, kui sel sündida lasete.
Mul juba ka tuttavad hakkavad nt pankade teenustest loobuma- mina tegin seda viis aastat tagasi nt.
Pank- see on eraõiguslik ettevõte, samuti nagu poekett ja piimafarmgi kuid nüüd on hakanud nõudma ka oma klientide sugulaste eraelulisi andmeid!?
Ja argumenteerib seda nii:
Eesti Vabariigis kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning muude Euroopa Liidus kehtivate õigusaktide kohaselt on Eestis tegutsevad krediidiasutused kohustatud oma kliendi tuvastama, samuti peavad nad koguma ja kontrollima kliendi andmeid ning regulaarselt neid uuendama. Kliendi andmed peavad olema õiged ja ajakohased.

"On loomulik, et äritegevus ja seotud isikud aja jooksul muutuvad. Seetõttu pöördume teatud ajavahemiku järel teie poole sooviga andmeid uuendada, sh vajame teavet tegelike kasusaajate ja majandustegevuse sisu kohta. Selguse huvides võime lepingu sõlmimisel ja muul ajal lepingu kehtivuse jooksul esitada teile lisaküsimusi või paluda andmeid kinnitavaid dokumente."


Ja kui nad saata sinna, kus nende koht ongi, vastavad nad nii:

"Kuna Te andmeid ei uuendanud, piirasime Teie internetipanga kasutamist. Saate internetipangas oma kliendiandmed uuendada, tehinguid saate teha pärast andmete uuendamist.

Meil on õigus piirata arveldusteenuseid klientidele, kes andmete uuendamisega viivitavad või koostööst keelduvad. "


Neil olla ÕIGUS teie vara käsutada, hallata ja vallata olenemata teie enda soovist ja tahtmisest!? Seega- ka nemad sülitavad põhiseadusele ja piiravad teil oma suva järgi teile kuuluva vara kasutamist.
Kusjuures- mitte ühtegi põhistust taas, et mille alusel- seda pole välja toodud.
Kas taas mingi "ministri määrus"?
Ministri määrusest on üle PÕHISEADUS!
§ 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

§ 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus.

Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.


Aga sülitavad selle peale! Ülbelt või siis sulaselgest ametialasest küündimatusest.
Asi on läinud nii kaugele, et vähe sellest, et inimesed ei saa oma vahendeid kasutada- neilt võetakse isegi ligipääs nende olukorra, st jäägi vaatamiseks.
Ise lasite, ise lasete...
Ühel päeval nad võtavad teilt kõik inimõigused ühe hiireklikiga- sellest hetkest teid enam ei eksisteeri.
Ja veelkord, väide:Eesti Vabariigis kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning muude Euroopa Liidus kehtivate õigusaktide kohaselt" on täiesti paljas möla, sest selliste nõuete olemasolul tuuakse need ka tekstis viitena välja, et oleks võimalik väidet kontrollida.
"Ja muude kehtivate õigusaktide kohaselt"- no see on muidugi tase.
Kui mina väidan, et muude kehtivate õigusaktide alusel tuleb Raekoja platsil pankuritest liigkasuvõtjatele sulatina kurku valada? Ah? Mis siis?
Et pole olemas?
Aga mine tea- ma ju kirjutasin, et "muude kehtivate õigusaktide alusel"!
No ikka nende "muude"- a vot seadust ja paragrahvi ei tule meelde, no "muud"- mis te ei saa aru või?
Mõistate kuhu me jõudnud oleme?

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Esm Mai 27, 2019 8:31 am    Teema: Vasta viitega

Aga läheme edasi.
Ma kirjutasin varem siin, kuidas neli last vägistanud tegelast isegi mitte vahi alla ei võetud, kuigi tema teod olid tõendatud.
Ma ei viitsi ise allpooltoodud järgmist meie just- ja õigusruumi "šedöövrit" ümber kirjutada, panen artikli kopi. Saatuse tahtel olin ka selles asjas põgusalt ise sees, ballistilise osa kontekstis ja väidan, et tulistati täiesti teadlikult. Esimest, möödalastud kuuli KEELDUTI otsimast, kui sugulased selle leidsid, hävitasid kohaletulnud "politseiuurijad" selle asitõendi- muutes selle kasutuskõlbmatuks. Millega?
Taskunoaga!
Kuul võetakse sündmuspaigalt kaasa koos seda ümbritseva materjaliga ja "harutatakse" sellest välja alles laboris.
"Politseuurijad", kes pidanuks vaieldamatult sellest teadma, hävitasid asitõendi, et seda ei saaks siduda sündmusega, kuna see oli tulistatud objekti suunas, kuid nüüd ei saa öelda, et sama sündmuse käigus, samast relvast ja sama isiku poolt, mis andnuks "ettevaatamatuse" konteksti asemel "tahtliku".
Pmt faabulana: Inglismaa kodanik, kahepromillises joobes, võttis kodust temale kuulunud relva, läks naabri juurde ja tulistas täiesti ilmaasjata oma kodutrepile väljunud naabrimehe suunas kaks lasku, esimese tänu tugevale joobele mööda, no selle, mis taskunoaga väljaurkimise tõttu kõlbmatuks asitõendiks muudeti ja teise lasuga laskis otsast sõrmed ja puruks mehe reiearteri. Reiearteri verejooksu oskavad ja suudavad peatada vähesed, tihti ei saa ka kogenematu arst sellega hakkama, küll need, kes on lahingumeditsiini koolitusega. Mina nt olen selle koolituse lõpetanud ja kinnitan, et see on raskem, kui hingetorusse lõige teha ja sinna toru paigaldada (trahheakanüüli paigaldamine).
Kuid- igast uksest, aknast ja praost imbub läbi seisukoht, et "uurimislaeva meremees" oli midagi muud, sest mees ei võetud vahi alla. Artiklis on ekslikult kainenemisele toimetamine kvalifitseeritud vahistamisena. Nii polnud, mees lasti minema kui oli kaineks saanud.
Resümee: meile teadmata teenetega teabkelle ees ja "meremees" staatusega aborigeenidele tutvustatud inglane laskis lihtsalt lustist, väljaspool igasugust konflikti ja põhjust kohaliku aborigeeni maha, aborigeeni enda kodutrepil ja tal lasti lihtsalt minema jalutada. Siinkohal juhin tähelepanu RIIGI (ikka- proks, uurimisasutused ON riik!) edastatud või üldse mitteinformatiivseid edastatud vastuseid.
"Juhtumiga tegelev kohtunik keeldub pakku läinud meest tagaotsitavaks kuulutamast."
"Juba järgmisel päeval pärast tulistamist lubati inglane koju"
"Uut tõkendit, mis annaks garantii, et ta ka kohtusse ilmuks, ei määratud. Senine tõkend kaotas just mullu suvel kehtivuse." (proks ei teinud seega midagi...)
"Väitis ka, et tema kui tunnistaja sai kohtukutse kätte, kuid Timminsile kutset ei tulnudki.

Prokurör seda ei uskunud. Palus kohtunikul mees tagaotsitavaks kuulutada ning anda luba tema vahistamiseks. Kohus keeldus sellest."
"Alates tõkendi lõppemisest puudus [Timminsil] kohustus elada konkreetsel aadressil ega teavitada menetlejat oma elu- ja asukohast. Teda ei olnud võimalik ka tagaotsitavaks kuulutada, kuna KrMS § 140 lg 1 näeb ette, et “menetleja võib määrusega kuulutada tagaotsitavaks “… kes ei ole kutse peale ilmunud KrMS § 170 nimetatud mõjuva põhjuseta”.
"augustis toimus Jõhvis uus istung, kus prokurör teatas kohtule, et Inglismaa pädev asutus ei pidanud vajalikuks õigusabitaotlusele vastata."
" Timminsit ei saavat tagaotsitavaks kuulutada, sest “tagaotsitavaks võib kuulutada üksnes isiku, kes (on kutse kätte saanud, kuid) ei ole kutse peale kohale ilmunud,” selgitab kohus."
"Miks ei ole meest rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud?

Prokuratuur vastab: “See on kohtu ülesanne.”

"Kohus Jelena Muttoneni isikus: “Oleme teile andnud piisavalt selgitusi. Kohus ei arutle kohtumenetluseväliselt konkreetset süüdistatavat puudutavaid küsimusi.”"


Kuna "ebameeldivad" artiklid kaovad netist üha enam, eriti need, mis puudutavad riigiametnike sigadusi- lisan täismahus artikli, milles küll faktivigu kuid mis mingi ülevaate asjast siiski annab.
Ja tuletan ka "niitmata muru" eest sundtoomist meelde- see oli kohtuniku arvates suurem kuritegu kui aborigeeni lustist surnukstulistamine.
Aborigeenid pole loetud, küll "meremees" inglane või inglased.
Sellise protektsiooni osaliseks tavainimene ei saa muide.
Eesti praktika näitab, et nii juhtub vaid nendega, kes on mõne võimu ees oma positsiooni ustavalt välja teeninud. Kohalike, tavaliste vanamehenässide puhul leitakse alati nii vaba koer meest taga ajama kui miilits teda intsidendi käigus maha laskma.



Eesti õigussüsteemi abitus on jõudnud uuele tasemele. Tapmises süüdistatav britt põgenes enne kohtuistungit Eestist teadmata suunas, sest ükski ametnik ei võtnud midagi ette, et tagada tema kohtusse saabumine.

Istungi algus on määramata ajaks edasi lükatud. Juhtumiga tegelev kohtunik keeldub pakku läinud meest tagaotsitavaks kuulutamast. Tapetu omaksed tunnevad, et riik ei pea nende kaotust millekski.

Kolmapäev, 13. juuli 2011. Üksik naine on koduteel Kuremäe külast mõne kilomeetri kaugusel asuvasse tallu. Ta on kõndinud juba terve tunni ja peaaegu kodus, kui kuuleb naabertalu juurest püssipauku. Koera vingumist. Teist lasku, millele järgneb vaikus. Milles see koer küll süüdi oli, et naabrimees ta maha laskis, imestab naine, kuid ei lähe igaks juhuks uurima. Möödub mitu päeva, enne kui ta kuuleb, missugune tragöödia naabertalus tegelikult aset leidis…

Sellest on nüüd juba umbes kuus aastat, kui Inglismaalt Ipswichist pärit meremees Robert Timmins (61) Eestisse elama kolis. Ostis talukoha Ida-Virumaale Illuka valda Kuremäe kloostrist mõne kilomeetri kaugusele. Eraldatud paik metsade ja põldude vahel sobis talle kui kirglikule jahimehele imehästi.

Niidetud põllust tekkis suur tüli

Timminsi talust poole kilomeetri kaugusel elas vägilasekasvu Rain koos oma kena naisega. Tutvusest väljaõppinud ehitajaga, kes ka põllutööriistu tundis, oli merd kündma harjunud Timminsile palju abi. Kui oli vaja katust kergitada, kamin püstitada või traktor kraavist välja sikutada, helistas britt Rainile ja kutsus appi.

Teinekord võeti koos napsu, vahel mindi tülligi. Nagu naabrid ikka. Eestlane pilkas inglase saamatust ja kutsus teda tagaselja Benny Hilliks. Timmins, vastuvaidlemist mittesalliv mees, pelgas omakorda naabrimehe suurt kasvu, kõva häält ja kaht pirakat koera.

Tol 2011. aasta suvel läks inglane, kes töötas viienädalaste tsüklitena uurimislaeva Western Trident kapteni abina, taas merele. Enne minekut leppis naabrimehega kokku, et see võiks juba valmis ehitatud kaminat siit-sealt timmida.

13. juulil jõudis Timmins merelt kodutallu tagasi. Eelmisel õhtul mõõdukalt pummeldanud mees istutas rooli taha elukaaslase ning võttis enne koju jõudmist tee peal veel paar õlut ja veini. Talule lähenedes torkas Timminsile silma, et naabrimees Raini põllud olid värskelt niidetud.

Rainil traktorit ega niidukit ei olnud, teadis Timmins, kel endal mõlemad masinad olemas. Kurjast kahtlusest, et naabrimees on luba küsimata tema masinaid kasutanud, lahvatas nokastanud ajus sõge raev, kui Timmins koju jõudes avastas, et kaminat polegi ära remonditud, traktori kütusepaak on aga tühi.

Pikemalt mõtlemata haaras britt seifist laetud kaheraudse jahipüssi, hüppas oma kastiga Fordi ja sõitis naabrimehe õuele. Rain astus uksest välja trepile, õue tõttasid ka tema kaks koera. Timmins astus, relv käes, autost välja ning teatas naabrile, et ärgu too enam nende poole tulgu.

Rain ei jõudnud isegi selgitama hakata, et tegelikult tellis ta niitmistöö ühelt firmalt, kelle niiduk seisis selsamal päevalgi Raini aiaservas. Ega meelde tuletada, et Timminsi traktor oli juba siis sõidukõlbmatu, kui too merele läks. Kõlasid kaks lasku.

Esimene kuul maandus Raini maja trepialuses talas. Teine viis küljega tulistaja poole seisnud mehe paremalt käelt kaks sõrme ja sukeldus vasakusse reide.

Raskelt haavatud ja šokis mees istus trepile ja ütles inglasele: “Aita mind.”

Too lohistas ohvri, kelle jalast purskuv veri jättis trepile laia raja, tuppa ja üritas haava kinni siduda.

“Appi! Jooksen verest tühjaks!”

Rain jõudis helistada kiirabisse, aga ka läheduses elavale sugulasele ja ütles: “Timmu lasi jala sodiks. Veri voolab. Tule ruttu.”

Arvates, et ehk on “Timmu” ehk inglane endal saega jala puruks lasknud, kihutas sugulane esmalt Timminsi tallu, kus kuulis tolle naiselt vaid, et Robert olla ära pööranud.

Jõudes sündmuskohale, leidis sugulane eest teadvusetu Raini, kelle jalas oli suur haav, kust verd enam ei tulnud. Läbilastud reiearteri kaudu kaob veri kiiremini, kui võib arvata...

Raini vend Ivo pidas samal ajal, kui vend suri, tütre sünnipäeva. Tund enne oma surma helistas rõõmus Rain. Ütles, et läheb trimmerdama ja soovis vennatütrele õnne. Siis aga helistas sugulane ja teatas, et Rain on minekul – inglane tulistas.

Raini elukaaslane oli samal ajal mõne kilomeetri kaugusel Kuremäel tööl. Kuulnud, et kodus on juhtunud midagi hirmsat, valis ta kiiresti mehe telefoninumbri ja jõudis kuulda viimaseid sõnu: “Inglane laskis mu jala sodiks. Ruttu, ruttu! Appi! Ma ei jaksa enam. Jooksen verest tühjaks.”

Siis kõne katkes. Naine nägi talu poole sõitvat politsei- ja kiirabiautot, kuid kümme minutit hiljem helistas talle Raini sugulane ja ütles, et kiirabi sõitis tühjalt tagasi. Kuu aega hiljem oleks Rain saanud 43aastaseks.

Sündmuskohale jäänud politseiametnikud tegid kindlaks, et Robert Timminsil on ligi kahepromilline joove. Mehe verised käed pandi raudu ja ta vahistati.

Juba järgmisel päeval pärast tulistamist lubati inglane koju

Järgmisel päeval kuulati Timmins kahtlustatavana üle. Kaitsjat ta ei soovinud ja võttis tehtu omaks. Ütles, et kartis Raini ega tahtnud, et see talle läheneks – seepärast tulistaski. Ilma sihtimata. Soovita Rainile pihta lasta, vaid tema jalgade ette maha. Kinnitas, et ei kavatse Eestist ära sõita, ja lubas, et ei hakka ennast uurimise ja kohtu eest varjama, ning pääses õhtul koju.

Temalt võeti allkiri, et ta ei lahku elukohast ilma menetleja loata kauemaks kui ööpäevaks. Seesugune tõkend tagab, et inimene on võimudele kättesaadav, kuid kohustus kehtib täpselt aasta.

Niisiis väitis kogenud jahimees, kes tulistas inimest jahipüssist kõigest seitsme meetri kauguselt, et tahtis tegelikult mööda lasta. Sellest piisas, et talle esitataks esialgne kahtlustus mitte tahtlikus tapmises, vaid surma põhjustamises ettevaatamatuse tõttu.

Miks, seda täna ei põhjendata. Kas on kusagilt kõrgemalt laiali saadetud käsulauad, et tahtlike tapmiste arvu tuleb näidata võimalikult väiksena? Või arvab keegi tõsimeeli, et ennast segi joonud inimese koordinatsioonihäire õigustab teisele “kogemata” pihta laskmist? Või oli asi konkreetses isikus – näiteks laienes meremehest britile mingit laadi puutumatus? Eesti Ekspressi küsimustele Viru prokuratuur adekvaatseid vastuseid ei andnud.

Tahtliku tapmise eest karistatakse 6- kuni 15aastase vangistusega. Tapmises kahtlustatav võetakse peaaegu alati vahi alla, sest pakkuminekut nii pika karistuse hirmus peetakse väga tõenäoliseks.

Raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule, näiteks inimesele kõhtu tulistamise eest, kui too õnnekombel ellu jääb, karistatakse 4- kuni 12aastase vangistusega.

Surma põhjustamine ettevaatamatusest on karistatav kuni kolmeaastase vangistusega. Kahtlusalust ei vahistata peaaegu kunagi.

Kes iganes otsustas, et Timminsi tapatööd tuleb menetleda kui ettevaatamatust, tegi tulistajale kenakese teene.

Kuni eeluurimise lõpuni oli Robert Timmins tõepoolest võimudele kättesaadav, nii nagu lubas. Kui uurimine lõpusirgel, otsustas ringkonnaprokurör Olga Dorogan, et juhtum tuleb kohtusse saata siiski tahtliku tapmisena! Mullu suvel esitati Timminsile uus kahtlustus: ta võttis selle omaks ja kahetses. Uut tõkendit, mis annaks garantii, et ta ka kohtusse ilmuks, ei määratud. Senine tõkend kaotas just mullu suvel kehtivuse.

Süüasja arutamine pidi algama tänavu mais Jõhvi kohtumajas. Kohal olid kõik asjaosalised peale Robert Timminsi. Tema tallinlannast elukaaslane väitis, et mees on Eestist lahkunud ega kavatse tagasi tulla. Väitis ka, et tema kui tunnistaja sai kohtukutse kätte, kuid Timminsile kutset ei tulnudki.

Prokurör seda ei uskunud. Palus kohtunikul mees tagaotsitavaks kuulutada ning anda luba tema vahistamiseks. Kohus keeldus sellest.

Õiglust ootavatele tapetu omastele tehti selgeks, et kuna inglasel polnud tõkendit, tema asukoht on teadmata ning talle ei jõutud ka kohtukutset üle anda, pole ta istungist teadlik. Seega oleks tema tagaotsitavaks kuulutamine ebaõiglane!

Jäljed kaovad India ookeanil

Viru maakohtu pressiesindaja Jelena Muttonen: “Alates tõkendi lõppemisest puudus [Timminsil] kohustus elada konkreetsel aadressil ega teavitada menetlejat oma elu- ja asukohast. Teda ei olnud võimalik ka tagaotsitavaks kuulutada, kuna KrMS § 140 lg 1 näeb ette, et “menetleja võib määrusega kuulutada tagaotsitavaks “… kes ei ole kutse peale ilmunud KrMS § 170 nimetatud mõjuva põhjuseta”.

Süüdistatav ei ole teadlik, et ta on kohustatud kohtuistungile ilmuma ega sellest, millised sanktsioonid on kohaldatavad ilma mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmise puhul.”

Prokuratuur asus britti, keda tagaotsitavaks kuulutada ei tohtivat, oma jõududega taga otsima. Pöördus õigusabitaotlusega Inglismaa pädeva asutuse poole. Tänavu augustis toimus Jõhvis uus istung, kus prokurör teatas kohtule, et Inglismaa pädev asutus ei pidanud vajalikuks õigusabitaotlusele vastata.

Timminsi e-postkasti, Inglismaa aadressile või töökohta saadetud kirjadele pole vastatud. Hiljem raporteeris prokuratuur kohtule, et õigusabitaotluse täitmisega tegelevad pädevad asutused, tulemusi ei ole, aga töö käib. Järgmine istung toimub siis, kui prokuröril on esitada uusi andmeid, määras kohtunik.

Laev Western Trident viibib veebilehe marinetraffic.com andmetel India ookeanil. Tapetud mehe lähedased on leidnud netiavarustest Vietnami tutvumissaidi, kus Timmins endale elukaaslast otsib.

Kohtunik ei oska midagi teha

Analüüsigem. Timminsit ei saavat tagaotsitavaks kuulutada, sest “tagaotsitavaks võib kuulutada üksnes isiku, kes (on kutse kätte saanud, kuid) ei ole kutse peale kohale ilmunud,” selgitab kohus. Sellest retoorikast tuleb välja, et kui isik varjab ennast nii oskuslikult, et talle ei olegi võimalik kohtukutset kätte anda, jääb kohus pidamata. Kas tõesti?

Selge see, et kohtunikud ja prokurörid ei saa endale lubada kolleegide arvustamist. Ometi reageerisid need, kellelt Ekspress palus nõu – kuidas tekkinud olukorda lahendada? –, hämmastusega.

“Inimene on asunud ennast kohtu eest varjama. Tuleb välja anda Euroopa vahistamismäärus,” ütles üks. Sama kordas teinegi Ekspressi nõustanud õigusametnik, lisades, et niisuguse juhtumi võib lahendada ka tagaseljaotsusega. Kolmas rõhutas, et esmatähtis on kohtuotsuseni jõudmine ja selle nimel peaks kohtunik kasutama kõiki seaduses ette nähtud võimalusi. Kaks vastanut oletasid, et toimik võis sattuda kohtuniku kätte, kel lihtsalt puudub Euroopa vahistamismääruse koostamise kogemus.

Süüdistatav on kadunud ja tõenäosus, et ta kunagi kohtu ette astub, kahaneb iga päevaga. Mis siis valesti läks?

Prokuratuuri pressiesindaja tunnistab, et Timminsit usaldati. “Tal oli eeluurimise ajal kindel elu- ja töökoht, kinnisvara, elukaaslane. Kahtlustatav ilmus alati ise kutse peale politseisse, samuti oli nii telefoni kui ka e-posti teel menetlejaga kontaktis,” selgitab Jelena Filippova Viru ringkonnaprokuratuurist.

Aga mis edasi? Miks ei ole meest rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud?

Prokuratuur vastab: “See on kohtu ülesanne.”

Kohus Jelena Muttoneni isikus: “Oleme teile andnud piisavalt selgitusi. Kohus ei arutle kohtumenetluseväliselt konkreetset süüdistatavat puudutavaid küsimusi.”


Ja veel tiba müstikat:

"Ent kohus asus seisukohale, et Euroopa vahistamismääruse koostamiseks ja loovutamistaotluse esitamisel välisriigile ei ole ühtegi alust. “Isiku viibimine välismaal ei ole iseseisev vahistamise alus,” seisab määruses. Kohtunik rõhutas, et Timminsile “unustati” tänavu suvel määrata kohtusse ilmumist tagav meede, kuigi prokuratuur teadis, et tal on elukoht välismaal. “Riigi suutmatus edastada vabaduses viibivale süüdistatavale kohtukutset, kes omab teises riigis ametlikku elukohta ja töökohta, ei saa olla vahistamise kohaldamise ajendiks,” märkis kohus."

"Riigiprokurör Raivo Sepp teatas, et Briti esindaja tegi ettepaneku anda Timminsi asi Suurbritannia kohtule arutamiseks, kuna tegemist on Briti kodanikuga. Pealegi on Suurbritannia ja Filipiinide vahel isikute väljaandmise leping olemas, mis suurendab tõenäosust Timmins lõpuks kohtu ette tuua.

Tapetud Rain Sepa lähedaste esindaja, vandeadvokaat Maano Saareväli aga kirjutas kohtule, et kannatanud ei poolda asja üleandmist Briti kohtule, kuna tema arvates ei suurenda see kuidagi tõenäosust, et Timmins jõuab Ühendkuningriigis kohtu ette.

Eilsel istungil osales kriminaalmenetluse algusjärgus Timminsit esindanud vandeadvokaat Natalia Lausmaa, kes pole sugugi kindel, et Briti kohus nõustub asja arutada võtma. “Kas te kujutate ette, kui palju Suurbritannia kodanikud teistes riikides kuritegusid sooritavad − on mõeldamatu, et Ühendkuningriigi kohus võtaks neid kõiki arutada,” ütles ta Põhjarannikule."

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.


Viimati muutis seda Kulgeja (Esm Mai 27, 2019 9:25 am). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Esm Mai 27, 2019 9:20 am    Teema: Vasta viitega

Selline teade ka sootsiumile

Kuna ma olen viimastel aastatel tagajärjetult püüdnud Eestis mingitki õigust ja õiglust kätte saada, seda teistel aidanud teha jms, siis ega ma eriti meeldiv persoon pole ja ühel päeval suurendatakse aastaid kestnud repressioone veelgi.
Selles osas minnakse tavaliselt äärmiselt alatuks.
Ma kinnitan et:
1.Ma pole mingi välisriigi teenistuses olev "õõnestaja" vms.
2.Ma pole tegelenud lastenäppimisega, ehk pedofiiliaga.
3.Ma pole isegi mitte vaadanud lapspornot veel vähem seda salvestanud mingitele andmekandjatele.
4.Ma ei oma ega käitle mitte mingeid lõhkematerjale.
5. Ma ei oma ega käitle narko- ja psühhotroopseid aineid.
6.Ma ei kavanda mittemingisuguseid vägivallaakte.
7.Ma ei kutsu mitte kedagi üles korratustele.
8.Ma ei sega mitte kedagi, kuid sekkun infoga kui kodanike võetamatuid õigusi rikutakse.
9.Ma pole "elus pettunud" virisev kuivik vaid üsnagi rõõmsameelne tegelane- seega ei plaani ma ka suitsiidi.
10.Ma soovin teada, kas mitte kedagi segav, omi asju ja kodanike õigusriivetega tegelev isik minu näol on ohtlikum kui neli lapseealist vägistanud isik, lustist aborigeeni (EV kodaniku) surnukstulistanu või olen ma vähemalt sama ohtlik, kui muru mitteniitmise (mis oli niidetud!) tõttu sundtoomisele allutatud laste juurest söögilauast politsei poolt minemaviidud pereema.
11.Ma pole aastakümneid alkoholi tarvitanud ja ei kavatse seda ka tegema hakata- seega ei saa ma ka täis peaga nt liiklusõnnetust põhjustada või muud joobnule omast teha, mis fataalse lõpuga võiks olla.
12.Ma võin ja suudan kõik oma väited dokumentaalselt tõendada ja need tõendid pole mitte minu valduses vaid paigutatud kohtadesse, kust need vajadusel nagu rotveilerid lahti lastakse, ka siis, kui mind nt enam ei eksisteeri. Ja seda on palju.


Seega peaks see naljakas riik mind hellasti hoidma

Väike Post Scriptum ka.
Äkki olen paranoiline?
Mine tea, aga mul on dokumendid, riigi poolt väljastatud koledate õigusriivetega dokumendid, mitte luulud. Ja mitte ainult minu osas.
Ja lisaks- 2013 hakati minule jaotama tööülesandeid, millede täitmisel oleks saanud minust kurjategija. Kuna keeldusin- siis sain noomitusi allumatuse eest- vallandati minu väljasöömisprotsess, kuna olin lihtsalt ohtlik nii mõnelegi.
Kuna noomitused on haldusaktid, kaebasin need halduskohtusse, mi need voila käiguta jättis...
Kuna ma ei olnud sooritanud töökorralduste alusel kriminaali vaid keeldunud- polnud ka kriminaali nii minu ega käsuandja vastu- tegu polnud toimunud ju!
Muide- ka see kirjavahetus on olemas! Suurepärane näide eksemplar vms iseloomustamaks väljasöömistaktikat ja sellele järgnevat.
Kuid on ka koomilisi asju.
2014 "vestles" kellegagi minu elukaaslane ja temale selgitati, et meilt konfiskeeritakse kõik meie vara, kuna mina olen Vene Föderatsiooni agent!? Argumendiks oli ka nt minu "kahtlustäratavalt hea vene keele oskus", millele ma vastu ei vaidle, lisaks tunnen Venemaa ajalugu, kunsti, kirjandust küllap paremini kui keskmine VF kodanik. Kas hiina keele filoloog on Hiina RV agent?
Selge, et seda ei rääkinud mitte Sidorovi kits vaid keegi, kelle jutt mõjus nii, et inimesel tekkisid psühhoosilaadsed seisundid ja paanikahood. Ma ei tea, kes see oli ja kus "vestlus" toimus, kuid eesmärk saavutati- mind tõugati materiaalsesse kollapsisse. Selle lahtikirjutamist ma ei pea oluliseks, lisaks on sellesse segatud peale minu teisi isikuid.
Lisaks- meil lülitati hoolimata ettemaksust elekter välja! Tuldi ja lülitati välja, esitades töökäsu, millel oli kirjutatud, et see toimub meie endi sooviavalduse alusel!?
Pole võimalik?
ON! Mul on selle töökäsu koopia! Selgelt on sellel välja kirjutatud, et see peab toimuma meie sooviavalduse põhjal ja postist kaabli läbilõikamise teel!
Nii, mehe sain posti otsast, kus ta pingestatud õhuliini (mitte AMKA) vahel oli valmis kaablit lahti lõikama alla ja saavutasin kokkuleppe, et ta ei lõhu kaablit, kuis selles imelikus töökäsus vaid ühendab lahti kaabli kilbis, peakaitsmest, kuna selge on see, et see kõik on mingi eksitus.
Et oligi ja elekter sai tagasi?
Mitte sittagi!
Terve ülipalava suve saime vee naabritelt ja arvutid jooksid vajadusel autoakudelt!
KOLM KUUD!!! Ja veel natuke, esimeste korralike öökülmadeni.
Harju maakohus ei võtnud meie esmase õigusabi taotlust näiteks vastugi!
Alles vastu sügist sai elekter tagasi!
Siis, kui rääkisin Eesti Energia juhatusega ja lubasin sellest rahvusvahelise skandaali korraldada sai kui muinasjutt tõeks. Nad ei teadnud, et mul on töökäsust koopia, kuid neil pole ju meie avaldust, mille alusel seda "soovi" täitma asuti, sest sellist lolli soovi meil polnud, lisaks virn Eesti Energia poolt meile väljastatud "persesaatmise määruseid" kõikvõimalikel argumentidel!
Samal õhtul, peale tööaega lendas kohale mees, kes väitis, et teda aeti peale tööaega kiirkorras elektrit tagasi ühendama! Küsis, et mis toimub?
Läks põlema kusagil, said vist aru, et läksid üle võlli ja läks nii kiireks, sest nüüd olid ootamatult nende munad minu käes?
Sähendne õigusriik.
Aga- kas teil tullakse ja võetakse "teie soovil", kusjuures soovi nagu pole olnudki, kolmeks ja pluss kuuks elekter ära?
Isegi ettemaksu korral?
A minul võetakse ja spiooniks väidetakse ka.
MIKS?
Aga seepärast et mul õnnestus 2009-2010 sulgeda Reformierakonna jämeda toruga rahakraan.
Koheselt hoiatati, et "seda ei unustata" ja eks ole muidki asju mida ei unustata.
Aga natuke liiale läheb, seda vingerdamist on küll pull jälgida olnud, kuid ikkagi, 100% lindpriil on siiski piirangud ja mõned neist on ka tüütud.
Kuna on nagu juubel, st 10 aastat minule erinevate takistuste, sigaduste jms korraldamisest, minu sõna otseses mõttes lindpriiks kuulutamisest- eks hakkan vaikselt asju lagedale tõmbama- seni, kuni ei saa kinnitust, et mul on ka kodanikuõigused.
Muideks- mitte keegi pole vabandanud ka varasemate sigaduste eest. Minu kohta leiab üsnagi kompromiteerivaid materjale asjades, mida ma pole mitte kunagi sooritanud. Nt pealkirju "XXX vabanes kriminaaluurimise alt", mis sest, et minu suhtes pole mingit kriminaaluurimist üldse olnudki jms.
Küll on nt kadunud artiklid ringkonnaproksis tehtud võltsimiste osas, milles sai üks proksikas ka kriminaalsüüdistuse ja karistuse. Minul ka seal asjas käsi sees.
Isegi varguste kohta, mida veerandmillides sai lugeda on kuidagi artikleid nüüd vähevõitu leitavad, kuid "tegijad" istuvad ikka küll teistel, kuid ikkagi pehmetel toolidel ja kõrgete lagedega kabinettides.
Kadunud, aurustunud, haihtunud ja see oli ju just ja alles, mitte 1917-ndal!
Ka on kontrollitud üks huvitav fenomen- nimelt kui ajan kellegi asjad kohtuvalmis, vaidlustan mingi otsuse, kaeban mingi tegevuse peale nt proksi ja minu nime selles ei ole- siis 100% tuleb minu koostatud paberitega varustatud kodanik asjast sirge seljaga välja- võitjana.
Kui kusagil on minu nimi, nt ma ajan enda asju, mida teen otse loomulikult äärmise põhjalikkusega- siis ei võeta neid menetlusse ja kord on nt riigiproks vassinud kaebetähtaja möödumisega, kuid taas- neil polnud aimugi, et nendele kirja saatmine on videona fikseeritud!
Peale seda, kui said teada, olid asjad teised ja asi võeti menetlusse viisakalt (aga ma olla ju kaebetähtaja ületanud- kuidas äkki enam ei olnud?), kuid muidugi ei tulnud sellest midagi välja ja ma avalikustan riigiprokuröri argumendid sobival ajal ja need on sedavõrd paranormaalsed, et esmasel lugemisel pole usutavgi, et üldse nii saab vastata.
Nt antakse tekstis mõista, et kui pätid pole ISE tulnud end süüdi tunnistama- siis pole ju midagi juhtunud. Ja lisatud on lõik Meelis Lao kaitsja kõnest ühel kohtuprotsessil, milles on üldse krimasja algatamine pättidele väga koormav,...
Pole olemas?
ON! Mul on riigiprokuröri ametlikud vastused ja seisukohad! Kirjutatuna!
Palun:
"Samas ei saa eitada, et ka juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse ühiskonnas valitsevate hoiakute tõttu isikuid stigmatiseerida. Seetõttu tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.“
Seega- kui pätid ise, müts näpus tulevad riigiproksi ja nagu filmis, "s povinnõm" etendust teevad,siis on asi praktiline, kuid kui annad üle terve virna pädevaid ja õiguslikult tõendatud dokumente, mis tõendavad, et on loodud grupp, mis/kes vahendab teadlikult välisriikidesse tööjõudu kui vahendaja ja ei maksa palku ja mis veel huvitavam, seda janti tolmutatakse lävi õigusbüroo- siis on asi "teoreetiline", sama "teoreetiline", kui skeemis töötasuta jäänud kümned EV kodanikud. Ka siis, kui see büroo produtseerib võltsitud dokumente ja esitab neid riiklikku järelevalvet korraldavale asutusele ja asutustele kasusaamise eesmärgil, mis 100% krimionaalne tegu- oskab riik ehk riigiproks ka sellele ilusti vastata:
"Tegemist on seega fiktiivse dokumendiga, mis on küll enda vormilt autente, kuid enda sisult vale. Mis puutub aga intellektuaalse võltsimise tunnuste esinemisele, siis märgib abiprokurör, et intellektuaalselt on võimalik võltsida üksnes avalikku, mitte aga eradokumenti. Seega tunnuseid intellektuaalse võltsimise osas ei esine."
Nii, kohustustest vabanemiseks ja kasusaamiseks võltsitud dokumendid erinevates keissides, esitatuna riigile ei olegi avalikult esitatud!? Eradokument või? Väga innovaatiline!
St mehed, te eksisteerite "teoreetiliselt", kuid praktiliselt pole teid olemas.
Saite aru?
Stigmad, fiktiivne aga autentne, kuid samas vale, paranähtused, tundmused ja sundmõtted- proks peaks nagu olema, mitte "Selgeltnägijate tuleproov".
Selle ebaselge ja ka küünilise suhtumise valguses tunduvad sekundipealt alustatud krimasjad nagu nt "Tõmbas koera rihmast tugevasti", "Leidke videolt ahistatud neeger" vms siiski pentsikuna.
Asendustegevus?

Alguses arvasin, et olengi paranoiku, kuid on selgunud, et nii ongi- nad teevadki nii!
Kusjuures kõikide eelduste kohaselt massiliselt!
Ja KAPO? See on ju nende rida!
Nad loevad ka siin seda kõike ja edasi?
Savi! Eesti on muutumas või juba ongi muutunud õiguslikuks vaakumiks!
Pappi pole- sure ära, ja ära tülita!
Tasuta õigusabi ja riik maksab riigilõivud?
SITTAGI! Te ankeet olete näinud nt vaese eest riigilõivu tasumiseks?
Nt on küsimus, et miks te ei müü oma abielusõrmust (vääriseset), et õigust osta? MIKS?
Teil on ju mingi kodupugerik! Miks te seda ei müü (võõranda), et osta riigilt õigust?
Miks te olete selline koi?
Vähe sellest- kirjutage mis teie sugulastel on ka siia ja miks te neilt raha ei küsi, et õigust osta?
Me müüme kõigile, kui pappi on! Tulge ja ostke!
See on reaalsus, kuid need, kes pole sellise asjaga kokku puutunud, need ei tea ja aju keeldub ka uskumast tegelikult.
Aga hunt sellega, vaatame, mis edasi saab.
Trepišahti ka pole majapidamises, koera saaks ju maha lasta nagu Vaaksil...
Aga äkki lepivad ära?

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Esm Mai 27, 2019 5:00 pm    Teema: Vasta viitega

Nonii!!!
Pank vastab kodanikule nii!

Selgitan siinkohal, et Swedbank järgib oma tegevuses kehtivaid õigusnorme ja hea pangandustava põhimõtteid. Meile on oluline olla usaldusväärne partner nii oma klientidele, koostööpartneritele kui ka järelevalveasutustele. "Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest", aga ka muudest õigusaktidest (nt "Krediidiasutuse seadus", "Maksualase teabevahetuse seadus", „Isikuandmete kaitse seadus“) tulenevalt järgib Swedbank "Tunne oma klienti" põhimõtet. See tähendab, et Swedbank peab seaduse järgi teadma, kes on tema klient ja milline on kliendi tavapärane tegevus (nt amet, tegevusvaldkond jne). Edastatud info alusel peab Swedbank jälgima, et kliendi tehingud oleksid kooskõlas tema majandustegevuse laadi ja ulatusega.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi: RahaPTS) § 20 lg 1 p 4 ning lg 2 seavad krediidiasutustele kui kohustatud isikutele kohustuse aru saada ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgist, määrates muu hulgas kindlaks kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku püsiva asu-, tegevus- või elukoha, kutse- või tegevusala, olulisemad tehingupartnerid, maksetavad ja juriidilise isiku puhul ka kogemuse.

Lisaks on krediidiasutustel RahaPTS § 20 lg 4 järgi kohustus tuvastada kliendi varade ning tehingutes kasutatud vahendite päritolu. Nimetatud kohustuse täitmine eeldab ärisuhte läbipaistvust ning kohustab krediidiasutust aru saama kõikidest kliendi tehingutest ja nende legitiimsusest. Selleks, et seadusest tulenevat hoolsuskohustust täita, on Swedbank palunud uuendada kliendiandmete ankeeti.


See on 100-prossane jälitustegevus!
Mina vastaksin nii:

Pank, kui selline on ürgvana asi, üle 1000 aasta ja siiamaani on olnud hea pangatava klienti mitte kiusata, tema järgi mitte nuhkida, hoida panga ja kliendivahelised asjad saladuses- seega selles osas eksitakse rängalt- praegune esitatud "hea pangatava" on siiski väljamõeldis.

Süütuse presumptsiooni järgi on tõendamiskoormis süüdistaval poolel ja süüdistatav ei pea mitte midagi tõendama. (PS §22)
Kui riigi repressiivorganid, ehk siis riiklikku järelevalvet teostavad asutused leiavad, et midagi on korrast ära- on nende asi algatada menetlus ja selle käigus uurida, mis ja kuidas.
Praegusel juhul kvalifitseeriks ma sellist seadust kui jälitustegevust.
Eriti küüniline on kodanikelt midagi sellist nõuda finantsasutuse poolt, mis on segatud rahvusvahelisse rahapesuskeemi, ehk siis kes tegeleb just kriminaalsete tegudega.
"Tunne oma klienti" kõlab sama küüniliselt kui 1941 ja 1949 Siberi poole saadetavatele hõisata "Tunne oma kodumaad!"
Mina ei soovi, et te mind tunneks ja see on ka minu kui kodaniku võetamatu õigus.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Teis Mai 28, 2019 10:22 am    Teema: Vasta viitega

Nagu ikka- iga asi tuleb omal ajal või natuke hiljem.
Taavi, meie Malaisia kangelane, rahutuvi, kasvõi automaadiga liberaalsust ja vabadust toov mees jäi ilma magusast kuutasust...
Looja on õiglane...
Kuid alati leiab kirjandusest vaste ja kontekst on 100% paigas


_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Teis Mai 28, 2019 1:21 pm    Teema: Vasta viitega

Täna on ajaloo ühe suurima pettuse tähtpäev. "Üliõpilase" Mathias Rusti lennu järjekordne aastapäev.
Filigraanselt ettevalmistatud operatsioon NSVL kõrgema sõjaväelise juhtkonna mahavõtmiseks, et Gorba saaks NSVL-i lõhkuda.
Rust, keda meile esitletakse kui algajat pilooti, oskas lennukiga maanduda Moskvoretski sillale nt,mitte Punasele Väljakule. Sillalt olid just "remondiks" eemaldatud trolliliinid ja nagu tellitult süttisid valgusfoorides maandumise ajal tuled nii, et sillal ei toimunud liiklust. Sealt ta ruleeris väljakule, sest tegelikkuses mingit maandumist väljakule ei toimunud, kuna ta oleks pidanud maanduma inimestele pähe. Seal sai ta täiesti segamatult kodanikega "rahutuvina" vestelda ligi tund, mitte keegi ei sekkunud, kuigi miilits jälgis olukorda.
Moskva, mis oli õhutõrje mitmekordse valve ja kaitseliinide taga oli ühes osas ligipääsetav, sest erariides mehed esitasid raadiolokatsioonijaamades kindralstaabi käsu viivitamatult kontrolliks jaamad välja lülitada ja dubleerivaid seadmeid ei käivitatud, mis on nõue nr1!
Helsinkist Rootsi poole startinud Rust tegi sööstlaskumise ja keegi oli sinna markeerinud Rust-i hukkumiskoha, õlilaigud ja esemed. "Kogenematu noor piloot" väljus Soome õhuruumist peaaegu vees lennates ja sellega jättis Soome piirivalvele mulje, et ta kukkus merre- Soome saatis "õnnetuskohale" isegi tuukrid!

"Suunnanmuutos huomattiin Tampereen lennonjohdossa. Täplä tutkassa ilmoitti lentokoneen suuntaavan ensin etelään ja sitten itään, kohti merta ja rajoitettua ilmatilaa. Rustin koneeseen yritettiin saada yhteys, mutta turhaan.

Noin kello yhden aikaan kone hävisi suomalaisten tutkasta lopullisesti. Viidentoista minuutin kuluttua Suomenlahdelta tuli ilmoitus öljyläikästä. Hälytyskellot soivat, Rust oli havaittu viimeisen kerran juuri paikan yllä.
"

NSVL õhuruumis tal midagi karta polnud ja ta tõusis normaalsele lennukõrgusele, siin on tema lennu "navodka"- vot mis mul olemas on...



Ja et teile asi veel naljakam tunduks, ka "atško" salvestuspilt, pöörake tähelepanu analoogkellale ja kuupäevale- Rust on ekraanil, see on Loksa radarijaama salvestsseadme pilt.



Ja siin "rahutuvi" Moskvas, turvatud ja kõik on ükskõiksed, kuis pugiks võileiba- po planu idjot vsjo!



Muide, Malmi lennuväljalt Soomes tõusis lennuk ilma nende kleepsudeta, kaamerapildid nii näitavad ja Rust oli teksades ja pluusis. Taas oskas "kogenematu noor piloot" maanduda just valveta sõjaväe varulennuväljal, kus ta vahetas riided ja kleepis kleeosud, võimalik ka, et lennukit tangiti seal. See oli Selivestri järve juures.
Ja tegelik Rusti maršruut on siin- kogenematu piloot on ikka väga kogenematu- või mis?


Peale edukat operatsiooni, naljanumbrina mahamängitud kohut Venemaal on Rust korduvalt kriminaalkorras karistatud, nt medõe pussitamise eest, kuid ikka mängukaristustega pääsenud.
Elab mees põhiliselt kruiisilaevadel, kus miskipärast fenomenaalselt alati võidab, mis ka tema nö elatusvahend on.
Ja veel üks pilt, sellel pildil on Rust ja mõnda tunnen veel ka isiklikult, kes temaga ühel pildil on. Pole nali, nii ongi.



Ja see on Moskvoretski sild, millele Riust maandus- on selgelt näha trolli kontaktliinid, mis välistaksid isegi CESSNA maandumise- need eemaldati enne Rusti maandumist. Kui olekski maandunud Punasele väljakule, oleks pidanud miilits enne rahva väljakult minema ajama, et "rahutuvina" mahatulev CESSNA kedagi ära ei hakiks ja kogu asja inetuks ei teeks. See oleks olnud liiga läbipaistev, kuid "liinid remonti" ja "foorid rikki" oli kergem korraldada...

"Hän ei kuitenkaan lannistunut, vaan huomasi Moskovajoen yli kaartuvan suuren sillan, joka näytti soveltuvan laskeutumisalustaksi.

Rust teki suuren kaarroksen ja lähestyi Kremliä uudesta suunnasta, tällä kertaa sillan myötäisesti. Cessnan pyörät koskettivat maata ja kone rullasi siltaa pitkin aivan Punaisen torin kupeeseen, vain kivenheiton päähän Leninin hautapaikasta.
"

Ka palve. Rusti "rahutuvi" maandumist ootasid kaks professionaalset võttegruppi, kes lema korduva liuglemise väljaku kohal filigraanselt üles võtsid ja pärast kokku lõikasid, kuis poleks Moskvoretski sillale maandumist olnud. Lõigud tehti hiljem ka uudiste tarbeks "lebrasteks", kuis oleks need filminud "juhuslik turist" vms.
Kui keegi on näinud pilte, filmilõiku sillale maandumisest, siis palun info minule edastada. Miilits ja erariides tegelased tegid kohalviibinute aparaate hoolega tühjaks, oli veel analoog- ja filmilindiajastu, valgustatud film oli tavakodanikule pöördumatult rikutud.





Siin astub Rust Saksamaa pinnale, tulles NSVL "vanglast". Tegelikkuses ta ei viibinud vanglas, ülikond ta seljas on rätsepatöö, materjal tema valitud, elas ta siiski korteris, KGB hoole all.
Sile poiss või mis? Laagrist tulija kohta?


Kena RUSTIPÄEVA kõigile Wink

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Laup Juun 01, 2019 9:54 pm    Teema: Vasta viitega

HEAD LASTEKAITSEPÄEVA!

Riigi moraalne, eetiline, empaatiline ja üldse inimlikkuse allakäik on saanud uue taseme.
Täna toimus Roosiaias Lastekaitsepäevale pühendet üritus, nagu Kerstident kutsus vms. Kerstident ei kutsu kedagi, selleks on nublud, etturid, kes nimekirju koostavad ja seekord on nad saanud hakkama küünilise naljaga.
Mingisuguseid preemiaid said ikka päeva kontekstis äärmiselt kentsakad tegelased.
Näiteks kohtutäitur... sai miski "eripreemia".
"Risto Sepp on suure missioonitundega kohtutäitur, kes on aastaid panustanud palju aega ja energiat, et nendes keerulistes olukordades leida laste jaoks parim lahendus."
Nomaeitea- minu arusaamu mööda on kohtutäiturid inimkonna põhjakiht, olgu kui kikkis lips tahes. Isegi keskajal ei suheldud timukaga ja inimesi äärmisesse viletsusse saatev, kinnisvaraga hangeldav jms minu jaoks ebainimlikke tegusid tegev isik on samuti timukas.
Isegi riigi protektsiooni all olev, mis muidugi küünilisust veelgi lisab, mistahes maskiga ei käida, kas karu või klouni- pole üldse oluline.
Ja ka prokurör sai preemiat.
"Elle eestvedamisel on Virumaal oluliselt paranenud last toetavate spetsialistide koostöö. Elle on kolleegide seas hinnatud spetsialist ja eeskuju. Oma teadmisi jagades aitab ta muuta kriminaalmenetluse lapsesõbralikumaks kõikjal Eestis."
Vot ei jää uskuma- minul on sama proksi asi välja pakkuda, kus lapseealist klobinud suuremad mingi "telefoniõiguse" alusel täiesti terve nahaga pääsesid. Kaks aastat vana asi ja ma ei usu, et see on ainuke.
Päriselt ka ei usu.
Minule jääb see tänane veidi arusaamatuks, sest ma lihtsalt pole selliste asjadega nõus.
Aga õnneks on meil muud asjad väga korras ja meie rahva teadlikkus tõuseb mis mühiseb! Tegelt ka!
Transusid on rohkem kui mullu ja see on selge märk rahva teadlikkuse tõusust.
Et mida- mis jama?
Aga palun:
"Sotsiaalministeeriumi ekspert, tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik paneb avalduste järsu kasvu inimeste teadlikkuse tõusu arvele."
Et mis avaldused?
Ojaa- ikka need va SOOVAHETUSE avaldused, mitte melioratsiooni kontekstis, aga selles teises, kel pannakse juurde ja krellel võetakse maha.
Halleluuja õnn ja teadlikkus on vähemalt kohal
Aga mul tsipa hingel kripeldab, sest Eestis olla ca 120 000 inimest kel polegi arstiabile õigust.
Mul siin üks pani rattaga mu oma silme all käna. Kui ma kohale kooberdasin oli juba pilt ees, kena verelomp ka maas, pea küsis 4-6 õmbluse järgi, aga mehe esimene palve oli, et "Ära kiirabi kutsu!"
Et miks?
OK, erakorraline erakorraliseks, aga edasi? Arve tuleb ülejäänu eest ju kui pole seda tervisekindlustust ehk Meelis Paaveli bande katust.
Siis tuleb lõpuks nt tänane "lastesõber" Roosiaiast ja hakkab vana kodu müüma- eduloolises Eestis. Paaveli bande nõuab ju!
Ma mõtlesin, et enna, kui vana valuaistingud taastuvad, õmblen kokku- riistad olemas ja jääb juuste sisse, iluasja teha pole vaja, aga siis jõudis kohale, mis minuga siis tehtaks, kui asi välja tuleb!
Siga! Ilma litsensita õmbled.
OK- siis diagnoosisin vanal ka parema rangluu murru, õnneks polnud üleserva läinud, kerge murd. Viisin ta koju- lubas sugulased välja ajada, käsi kaelas ta nüüd kooserdab.
Nii, aga hiljuti tuli ühel siinkandi mehel käehaavaga 250 km maha sõita, enne kui leiti kirurg! Mitmes linnas ja kirurg oli Ukrainast ja hunt sellega. Terve päev läks ära, purulastud käega sai 10 tunni pärast arstiga kokku, temal isegi ravikindlustus olemas.
Ja mina ise, kogu oma tarkuses ja ilus, oskasin kolmapäeval vasaku nimetissõrme ära murda.
Teate, kuna ka mina, eluaeg makse plönninuna ei oma õigust arstiabile- panin oma inetu ihu lahasesse.
Ise, sest see mingi kunst ju pole ja loodan, et sõrm ei jää kõveraks. isegi peopesa on sõrmemurrust verevalumites- laks oli äge.
Erakorraline?
Käigu perse, mul pole aega ja tahtmist, et mind terve päev mõnitatakse ja jooksutatakse.
Jaani pillimäng jääb igatahes ära...
Aga seda kirjutan siin seepärast, et liiga palju hullust korraga pole ka hea, eriti kui seda huumoriga võtta ei saa.
Ma ei saa tõesti võtta huumoriga eripreemiate jagamist kohtutäiturile, prokule, soomuutmise "inimõiguseks" ja kompenseeritavaks kuulutamist.
Samal ajal teades, millega tegeletakse ja ise nt tuttavale veterinaarile helistades, et kas ta röntgeni mu üsna koledast sõrmest teeks.
Kusjuures- koomilist pole siin midagi, röntgen on röntgen, aga alandamisteta.
Aga jah, üha hullemaks läheb ja mõnikord pole enam naljakas, sest see jant tundub küünilise naljana, ehk ka genotsiidina.
Ma mõtlen teist päeva, et kas kirjutan loo, kuidas Politsei peamajast töökorras lahingu- automaatrelv kaduma läks? Kuidas ta tegelikult sinna sai ja kuidas seda kadumist Keskkripo eest varjati...
Ikkagi kena Lastekaitsepäeva ja ikka mõelge, missuguse riigi te lastele jätate.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Botas



Liitunud: 27 Veeb 2019
Postitusi: 30

PostitusPostitatud: Reede Juun 14, 2019 7:58 am    Teema: Vasta viitega

Hades kirjutas:
Huvitav seadus selline. Ei tea,kes selle koostas? Vast ilmunud üllitisest saame lugeda,et otsinguvahendi loa annab MK. Mis ajast on ära keelatud otsinguvahendi omamine? Teab ehk keegi vastust?
Uue seaduse valguses on suures hädas ka inimesed,kes kannavad prille. Need liigituvad ka ilmselt otsingu vahendi alla.


Kindlasti on siinne tüvisõna OTSIMINE nüüd eriti suur tabu Eestis Very Happy , sinna võiks veel lisada TÖÖOTSIMINE , ELUKAASLASE OTSIMINE, TÕEOTSIMINE jne, Laughing
Sellist jaburdust võib ikka tõesti vaid kohata Eestis Confused
Kõik on ilmselgelt mängitud sellele, nagu ridade vahelt lugeda on, et müüa inimestele etteantud hindadega mingit koolitust ja hobitasu Confused
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Martin



Liitunud: 24 Apr 2017
Postitusi: 149

PostitusPostitatud: Reede Juun 14, 2019 11:27 pm    Teema: Vasta viitega

Otsimine on tabu aga leidmine ok.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
wiiking



Liitunud: 19 Sept 2018
Postitusi: 28

PostitusPostitatud: Laup Juun 15, 2019 7:14 pm    Teema: Vasta viitega

Laughing Cool
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
matu83



Liitunud: 23 Veeb 2019
Postitusi: 14

PostitusPostitatud: Püh Juun 16, 2019 10:16 am    Teema: Vasta viitega

vot see on juba tase! Laughing
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Püh Juun 16, 2019 11:41 pm    Teema: Vasta viitega

Hädas on lollide pärast kõik.

Muinsuskaitse paine
Veiko Vihuri -
17. juuni 2019


Mälestiste omanikud on antud vaeste palujatena ametnike armule. Nad peavad taluma inspekteerimisi ja ettekirjutusi ning nad on sunnitud igal üksikul juhul paluma riiki, et neil armulikult lubataks nende enda omandi eest hoolt kanda, kirjutab riigiametniku poolt „Eesti kõige ebaintelligentsemaks pastoriks“ tunnistatud Veiko Vihuri.

Püüdkem ette kujutada düstoopiat, kus inimese isiklik ja perekondlik elu on täielikult riigi kontrolli alla võetud. Näiteks kui soovite kasutada isiklikku sõiduautot, peate igakordseks väljasõiduks esitama auto tehnilist seisukorda kirjeldavad dokumendid, juhiloa koopia ning kirjaliku põhjenduse, mis asjus ja kuhu kavatsete sõita. Alles siis väljastab maanteeamet teile loa sõiduks punktist A punkti B. Kui tekib vajadus marsruuti muuta, peate sõiduki koheselt peatama ja uue taotluse esitama. See kõik on loomulikult teie ja kaasliiklejate turvalisuse huvides.

Võis siis tuleb ostunimekiri enne poodi minekut kooskõlastada riigi poolt määratud personaalse tervise- ja sotsiaalametnikuga, kes jälgib, et ostetav toit oleks mitmekesine, tervislik ja ka sotsiaalselt põhjendatud – mahe ja õiglane – ning kes annab loa ostu sooritamiseks. Mõistagi teie ja te pere tervisliku toitumise ning igakülgse füüsilise, vaimse ja sotsiaalse arengu huvides.

Hea uudis on see, et kõiki nõutavaid taotlusi saate esitada elektrooniliselt ja on isegi olemas spetsiaalsed rakendused, mis lubavad kõik formaalsused nutiseadmete abil korda ajada. Innovaatiline e-riik ikkagi!

Sarnases suunas on arenenud olukord muinsuskaitse valdkonnas. Eesti iseseisvuse taastamise ajal oli muinsuskaitseliikumine osa meie vabadusliikumisest. Ajaloo- ja teoloogiatudengina elasin sellele igati kaasa. Tänaseks on riiklikust muinsuskaitsest kujunenud seaduskuuleka omaniku luupainaja. Minu kogemuse ja vaatenurga kohaselt on selle põhilised probleemid seotud omandiõiguse piirangutega (riigi otsene sekkumine omaniku otsustesse ja tegevusse), omaniku kanda jäävate suurte lisakuludega, mis tulenevad muinsuskaitsenõuete täitmisest, ja last but not least vohava bürokraatiaga.

Toon teile konkreetse näite. Minu teenitavale kogudusele kuulub kirikumõisaansambel, kus on keskaegne kirik, pastoraadi peahoone ja mitmed kõrvalhooned (saun, laut, kelder). Kõik need on võetud kultuurimälestistena kaitse alla. Kaitsevööndiks on kuulutatud kogu kirikumõisa territoorium, kirikuaed on tunnistatud ka arheoloogiamälestiseks. Terve rida esemeid ja objekte – üle 40 – on kuulutatud vallasmälestiseks. Mälestiste hooldus- ja remonditööd tuleb üldjuhul kooskõlastada muinsuskaitseametiga. Vajadusel nähakse ette uuringud, loomulikult tuleb koostada projekt või tegevusplaan ja hankida plaanitavateks töödeks luba. Töö teostajal peab olema pädevustunnistus.

Sisuliselt oleme olukorras, kus riik teostab eraomanikule kuuluva omandi kasutamise üle ranget järelevalvet. Loen mulle üle antud kaitsekohustuse teatisest näiteks järgmist: „Omanik või valdaja võib kaitsevööndis ilma maakonna inspektori kooskõlastuseta teha territooriumi korrastustöid, mis ei kahjusta mälestist.“ See tähendab: ilma riigi loata on kirikla territooriumil lubatud üksnes muru niita. Maad kaevata, näiteks välikempsu auku laiendada ilma arheoloogiliste uuringuteta ei tohi. Puid maha võtta või oksi kärpida ei tohi – selleks tuleb esitada sellekohane taotlus koos plaaniga, kus on märgitud puude asukoht. Ajalooliste hoonete remontimisest ilma riiki informeerimata ei maksa rääkidagi.

Peale selle näeb seadus ette, et kinnismälestise juurde viivad „väljakujunenud teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal isikute juurdepääsu mälestisele.“

Kui nõuete koorma all ägav omanik aga raha ei leia ja mälestise korrastamiseks midagi ette ei võta, nähakse seaduses ette järgmist: „Kui mälestise omanik ei täida käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ja mälestise säilimine on ohus ning selle säilimist ei ole võimalik teiste vahenditega tagada, võib mälestise sundvõõrandada.“ Ametniku tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral „võib amet rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks kehtestatakse juriidilise isiku puhul sunniraha ülemmääras 32 000 eurot.“ Selles olukorras oleks lihtsam anda omand vabatahtlikult riigi haldamisele.

Tänavu 1. mail jõustunud uut muinsuskaitseseadust on reklaamitud kui paindlikku ja omaniku elu lihtsamaks tegevat õigusakti. Ometi leiab omanike keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna: „Lahendamata on olukord, et kui hoone kuulutatakse muinsuskaitse all olevaks, siis kes hüvitab kallid lisakulud, mis sellega kaasnevad.“ Teiseks teeb talle jätkuvalt muret bürokraatliku masinavärgi vohamine: „Erinevad kooskõlastused, uuringud, eritingimused, järelevalve. See kõik on väga kallis ning siin on ka ametnikel suur ruum puua ja käskida.“

Koguni endine muinsuskaitseameti peadirektor Jaan Tamm hindab kujunenud olukorda väga kriitiliselt: „Eelkõige tuleks üle vaadata meie kultuurielu reguleerivad seadused, arengukavad, ministeeriumi määrused jms. Muide, kuigi neist uusimat, muinsuskaitseseadust valmistati ette juba alates 2014. aastast, ei toonud see kahjuks meie mälestiste kaitsesse midagi uut. Tegemist on järjekordse, seadusloomes viimasel ajal üha enam maad võtva asendustegevusega, mille tulemusena on valminud pigem üks bürokraatlik dokument, õigemini tööjuhend muinsuskaitseameti töötajatele, kuidas nad peavad mälestiste omanikega suhtlema ja vastupidi. See dokument sobiks oma vormilt (keelan-käsen, poon ja lasen) pigem Vene Impeeriumi 19. sajandi lõpu seaduspraktikasse, kui 21. sajandi teise kümnendisse.“

Jaan Tamm lisab: „Eesti riigi ja rahva väärtuspõhise kultuuriruumi, mille hulka vaieldamatult kuuluvad ka kultuurimälestised, säilimise seisukohalt on olulisemalt tähtsam elujõulise kultuuriruumi olemasolu. Kehvade teeoludega saab veel kuidagi hakkama (eriti veel kui valida sobiv sõidukiirus), kuid üha raskem on võidelda uksest ja aknast sissetungiva ja ennast ise tootva bürokraatiaga. Eelkõige sellega, mida ei toodeta mitte Brüsselis ega Strasbourgis, vaid siinsamas, meie armsal maakamaral.“

Võin ka omaenda kogemusest kinnitada, et põhimõttelistes küsimustes – omandiõiguse riive, kulutuste kompenseerimine ja bürokraatia – ei ole midagi oluliselt muutunud ning näiteks omaniku, kelle kinnistu on kuulutatud kaitsevööndiks ja osaliselt arheoloogiamälestiseks ning millel asuvad hooned ja neis leiduvad ajaloolised esemed on samuti kaitse alla võetud, jaoks tähendab iga samm omandi hooldamisel, remontimisel ja arendamisel pidevat suhtlemist riigiga ja ametnike poolt esitatud nõudmistega arvestamist.

Riik esitab omanikule varmalt kulukaid nõudmisi, ent ise on rahaga kitsi. Tänavu eraldab muinsuskaitseamet kultuurimälestiste korrastamiseks 1,4 miljonit eurot. ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme koht – mis ei tee Eesti elu kuidagi paremaks – läheb aga paari aasta jooksul meie maksumaksjale maksma ligi 10 miljonit eurot. Kui riik tõesti väärtustab kultuuripärandit ning hoolib selle säilimisest, siis tuleks mälestiste korrastamiseks eraldada tunduvalt suuremaid summasid.

Kuid asi pole kaugeltki ainult rahas. Peamine on see, kuidas riik suhtub omanikku. Praegu on mälestiste omanikud antud vaeste palujatena ametnike armule. Nad peavad taluma inspekteerimisi ja ettekirjutusi ning nad on sunnitud igal üksikul juhul paluma riiki, et neil armulikult lubataks nende enda omandi eest hoolt kanda. Selline on 21. sajandi „avatud“ ja „euroopalik“ Eesti Vabariik.

1990. aastatel juhtus selline lugu. Kui kogudus laskis kirikusse paigaldada lisaks olemasolevatele uued pingid ja muinsuskaitseameti delegatsioon avastas, et nõutavat kooskõlastust polnud, astus üks pühakotta sisenenud ametnik siinkirjutaja (kes polnud jõudnud veel midagi selgituseks ütelda) ette, avas oma suu ja lausus igat sõna rõhutades: „Teate, teie olete Eesti kõige ebaintelligentsem pastor!“ See on seni kõrgeim riiklik tunnustus, mis mulle osaks on saanud. Eesti riik on rohkearvuliste mälestiste omaniku esindajat asjakohaselt hinnanud ning nüüd jääb üle auga seda tiitlit kanda.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
dzoods



Liitunud: 19 Apr 2017
Postitusi: 31

PostitusPostitatud: Esm Juun 17, 2019 6:37 am    Teema: Vasta viitega

Lollus lokkab ja kui paistab, et põhi on käes siis rahu, meil on ka allpool põhja ruumi! Tean ise kahte olukorda, kus polnud võimalik vanale varemehunnikule midagi uut ehitada. No mis muinsuskaitse? Loomulikult vajavad vanad ja tõelised objektid kaitset, aga mitte midagi ütlevad kivihunnikud..., siin peab maksumaksja üleval küll tõelist arengu- või progressipidurit.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Hades



Liitunud: 14 Apr 2019
Postitusi: 35

PostitusPostitatud: Teis Juun 18, 2019 12:18 am    Teema: Vasta viitega

Täna oli ülimalt sisukas kohtumine Keskkonna Inspektsiooniga. Uuendasin autol enne ülevaatust pidurisüsteemi ja läksin õhtul testi tegema. Meil on soodesse ehitatud Euro Liidu toel sellised uhked teed. Mõtlesin,et igati kohane seal testi teha. Sõidan ja vaatan,et seisab sinine Vito uksed lahti ja kedagi pole. Loen ukselt jutud maha ja mõtlen,et mida kuradit need veel õhtul soo peal teevad? Sõitsin ka parklasse ja ootan. Tunni pärast tuli mingi vend bussi juurde. Kohmitses seal tunnikest pool ja siis tuli minu auto juurde. Tutvustas ennast viisakalt ja näitas töötõendit ka. Küsis,kes mina olen ja mida ma teen? Ma ütlesin,et olen hauptmann see ja see Kolmanda Riigi eliitvägede ohvitser ja nagu härra näeb siis hetkel istun autos. Selle vastuse peale kadus poisil tükiks ajaks kõnevõime. Kui see kord tagasi tuli palus dokumenti. Aga palun. Dokumendist tehti kohe mitu pilti. Siis paluti avada pakiruum. Vaat selle asjaga ma nagu nõus ei olnud. Ega mul seal peale tungraua ja tulekustuti midagi ei olnud. Aga ma tahtsin näha ,mis edasi saab? Pakuti võimalust,et tuleb sõita Viljandisse ja siis nemad seal sebivad mingid orderid jne. Ma polnud sellega ka nagu nõus ,kuigi aega oli. Palusin poisil kirja panna minu kontrollimise asjaolud ja,kui Viljandisse sõit osutub tühiseks siis nemad maksavad kõik kulud. Seda ka nagu ei tahetud. Siis tuli kusagilt veel teine seaduse silm ka välja. See oli tibake rohkem koolis käinud ja elu näinud. Tegi ametivennale kiirelt selgeks,et nii lolli salakütti pole olemas,kes meie bussi kõrval tund aega ootab kunas me tuleme teda kontrollima. Lõpuks soovisime head õhtut ja läksime laiali.
Lihtne näide ühte tööd tegevatest ametnikest,kes mõtlevad erinevalt.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
wiiking



Liitunud: 19 Sept 2018
Postitusi: 28

PostitusPostitatud: Nelj Juun 20, 2019 9:13 pm    Teema: Vasta viitega

Nojah. Kas mitte pole tegu olukorraga kus suvaline tsiviil krt metsas oma pidureid testis X ajal ja samas ametnikud äkitse kontrolli varjus hoopis jaanisokku nillisivad!!?? Laughing Cool
Jäivad ise vahele v kartsivad seda?

Ma oleks samas küsinud edasi aja olemasolu korral, pulli pärast et mida te ise siin teete sel kellaajal ja kohas. Ametnik peab vastama. Tsiviil võib kägu ajada, ametnik ei saa.

Väike olukorra eskaleerimine aga jah, sellised jobukad nad on, üks ajab ühte nö. juba Viljandi juttu Laughing Laughing Laughing ,teine silub on siis targem v mitte aga, mnjah Surprised
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Nelj Juun 20, 2019 11:38 pm    Teema: Vasta viitega

Keskkonnast ka. Kaitstud teist, kaitsealal projektijuht ka oldud.
Olid vahvad ajad, Kõrvemaal podasid purjus kaitseliitlased kalassidega jahti, röövpüük lõhejõgedel oli pigem töönduslik ja metsa varastati hoolega ja hoogsalt. KKI inspektoritel relvad ja puha- pauku sai ka tehtud ikka mitu korda- omamoodi lius ja ikstriimi täis aeg.
Asi töötas muide.
Kuid- olid sellised KKI-sse pugenud jahimehed, kel teada, millal ja kus teised on.
Need panid sala kõvasti. Seda "verine luba" varianti.
Selgitan- nt kitse luba oli olemas, aga kui lasti, ei märgitud ära ja koduni sõideti lahtine luba põlvel ja kui kinni peeti- märgiti kiiresti kits lastuks.
Kinni ei peetud- ta ju teadis, kus teised on ja muide- ta sõbrad teadsid ka.
"Verine luba" tuleb sellest, et jaht oli küll märgitud kuupäevad olemas, aga selgitus iga kuupäeva taga "jaht ebaõnnestus- uluk tabamata". Aga luba oli mõnel verega koos.
Siis juhtus vahva asi- KKI-sse võeti tööle mees, kes korruptsi eest krimkorras karistatud, mis pidanuks avalikku teenistusse töölevõtmise seadusega välistama. Aga ei välistanud.
Lapilistes mundrites inspektorid vahetusid aegamööda pikkades mantlites ja tantsukingades kabinetiinspektorite vastu, kellede mingile rikkumise- või sündmuskohale saamine oli ikka suur tegemine ja tihti võimatu. Kui lõpuks tulidki- siis oli tulemus ikka null- nt keemialadu lekkis aastaid pinnasesse, katus laskis läbi ja surnupealuudega tünnidest jooksid nired pinnasesse ja sealt põhjavette.
Vanad söödi välja või läksid ise minema, sest hommikul lõhejõgedelt tulnud mehi hurjutati määrdunud ja tolmuste autode pärast, lõpuks teatati, et tööaeg on 8-st 17-ni, mitte öösel, sitta nende lõhede ja nende jõgedega- mehed olgu ülemuse valvsa silma all kabinetis.
Mis oli asja eesmärk- see on ebaselge siiamaani.
Kas segati röövpüüdjaid, salakütte või metsavargaid või kõiki kokku- ei tea.
Mis seal praegu toimub- seda ma ei tea, aga oli aeg, kus inspektsioon markeeris tööd valdavalt, mitte ei täinud otsest eesmärki.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
wiiking



Liitunud: 19 Sept 2018
Postitusi: 28

PostitusPostitatud: Nelj Juun 27, 2019 10:24 pm    Teema: Vasta viitega

Tuttav lugu ja see toimib siiani, pakun.
Mingi X lahendus v konfliktide virvendus-peegeldus oli juhtum Nõo kandis mitte just ammu...sai keegi surma Exclamation

Polnud esimene ega viimane.

Suur tükk ehk ajab alati suu lõhki.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 490
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Reede Juun 28, 2019 3:38 pm    Teema: Vasta viitega

A muidu ikka saate aru, kes meid "valitsevad"? Koomikutest "luurekoordinaatorid", kes ei suuda isegi labast provokatsiooni korraldada.

Ringkonnaprokurör Ülle Jaanholdi hinnangul on valeütluse andmine nüüdseks tõendatud: “Kõik kogutud tõendid viitavad, et ajal kui süüdistatav väitis, et teda Stroomi ranna juures pargis kividega visati, ei viibinud ta üldse selles piirkonnas.”

Valeütluste andmise eest süüdi mõistmise korral võib Krossi ees oodata kuni kolm aastat vangistust või rahaline karistus.

Mary Kross on abielus reformierakondlasest riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossiga, kellega nad juhivad ja omavad osalust osaühingus Kõue mõis, mis võlgneb maksu- ja tolliametile enam kui 150 000 eurot.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
wiiking



Liitunud: 19 Sept 2018
Postitusi: 28

PostitusPostitatud: Teis Juul 02, 2019 9:57 pm    Teema: Vasta viitega

Kross vist enam tagaotsitav pole Laughing v äkitse ikka vene tahab teda Laughing Seda ikka Eerikut mitte Maryt Laughing

V äkitse parem kogu komplekt korraga.

Muideks ega maksa neid segada sest mõisa maadel veel muinast küll mida kaevata v lasta kaevata Cool Cool

Ma lihtsalt naeran. Mitte paha pärast.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Insup



Liitunud: 21 Apr 2017
Postitusi: 258
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Püh Juul 14, 2019 10:46 am    Teema: Vasta viitega

Seadust on palju aga mõned asjad käivad ka niimoodi: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/muuseumid-pidid-suu-puhtaks-puhkima-parnumaalt-leitud-rahamursu-sai-endale-maa-omanik?id=86491725
_________________
See kõik on tõde.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
joker



Liitunud: 24 Sept 2017
Postitusi: 30

PostitusPostitatud: Püh Sept 08, 2019 9:36 pm    Teema: Vasta viitega

......................................

Viimati muutis seda joker (Esm Sept 09, 2019 9:00 am). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Hades



Liitunud: 14 Apr 2019
Postitusi: 35

PostitusPostitatud: Püh Sept 08, 2019 10:19 pm    Teema: Vasta viitega

Nüüd teevad näidispoomise. Alla kirjutasid kuhugi? Kes asja üles võttis,politsei, MK vm.instants? Äkki räägid ,mis juhtus? Kelle maadel jne.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Aardekütt



Liitunud: 17 Apr 2017
Postitusi: 78

PostitusPostitatud: Esm Sept 09, 2019 7:13 pm    Teema: Vasta viitega

No ja miks siis teksti pole mida lugeda,kirjutab ja siis kustutab.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Hades



Liitunud: 14 Apr 2019
Postitusi: 35

PostitusPostitatud: Esm Sept 09, 2019 9:55 pm    Teema: Vasta viitega

Enam,kui kummaline jah. Nii see kustutamine,kui vist ka mees ise.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Eesti Detektoristide Foorum 2.0 -> Muinsuskaitse ja arheoloogia Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine
Lehekülg 3, lehekülgi kokku 5

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes
You can attach files in this forum
You can download files in this forum


Powered by phpBB © 2001, 2005 phpBB Group
Tõlkinud: