Eesti Detektoristide Foorum 2.0 Eesti Detektoristide Foorum 2.0
edfoorum@gmail.com
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse 

Uus muinsuskaitseseadus
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3
 
Uus teema   Vasta teemale    Eesti Detektoristide Foorum 2.0 -> Muinsuskaitse ja arheoloogia
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
dzoods



Liitunud: 19 Apr 2017
Postitusi: 28

PostitusPostitatud: Esm Mai 06, 2019 8:13 am    Teema: Vasta viitega

Kusagil, vist lollidemaal! Tegu legaalse, poest ostetud asjaga METALLI OTSIJA. Otsin METALLI ning mitte keelualal või omaniku loata ja kui juhtub, et leian (mida ei juhtu) kultuuriväärtusega leiu, teatan sellest alati kohalikule järelvalveametnikule või Muinsuskaitse ametile. Küsimus, kas olen pätt? Ilus ilm, lähen parem piikskepiga jalutama ja edu keppijatele!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 459
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Esm Mai 06, 2019 12:05 pm    Teema: Vasta viitega

Vabariigi presidendi endine kantseleiülem Siim Raie ütles TV3 saates “Kolmeraudne” vastuseks Martin Helme küsimusele, kas Kadrioru loss ei olegi siis presidendi residents, et tegemist on autojuhi korteriga.
------------
Presidendi kantselei direktor aastatel 2011-2015 Siim Raie leiab, et president Toomas Hendrik Ilvese ettevõtte saadud EAS-i toetuse tagasinõude teemaga tegelev Eesti avalikkus "võiks kottimise lõpetada".
------------
Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie põhjendas seda looduslike pühapaikade eksperdikomisjonile sellega, et Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium ei saa aru, mis need looduslikud pühapaigad on ning nende kaitse peaks jätkuma senisel viisil arheoloogiamälestistena.
-----------
„Kartellikuriteod Eestis ning nendevastane leebusprogramm“

Toimumisaeg: 17.02.2009 kell 9.00-12.00
Toimumiskoht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17
Seminari moderaator on Siim Raie
Seminar on osalejatele tasuta
...........

Kõige tavalisem reformikate käpik, kes samuti täna telekas eteldes jättis end vägagi ebakindlalt tundva inimese mulje- mis samas ka hetkel valitsevas olukorras mõistetav. Eks "aga kui tuleb välja" mõte tekitabki ebakindlust.
Aga mida oodata üldse kuulekalt jaburdusi puistavast käpikust?

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 459
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Teis Mai 07, 2019 10:34 am    Teema: Vasta viitega

Ma miskipärast arvan, et ka MKA omad loevad seda siin ja on väga pahurad, sest eks tõde ole ju valus... Tänu sellele ei saa ma seletada ka paljutki, sest miks anda neile tasuta õigusabi?
Aga ma juhiks nende tähelepanu sellele, et ka nemad MKA-s on osa jäledast diletantlikust ja repressiivsest süsteemist, mis saab võimalikuks vaid läbi väga rumalate inimeste tegevuse. Ka nemad on selle repressiivse masina detailid.

Kuidas on võimalik eelpooltoodud pretsedendi põhjal, et Eesti vabariigis ei võeta vahi alla neli last vägistanud meest ja ta saab karistuseks vaid 18 kuud "järelevalvet", kuid niitmata muru pärast viiakse hommikul laste nähes ema politseiga kodust sundtoomise määruse alusel minema!?
Hea, et see ema ei hakanud protestima- siis oleks ta maha väänatud ja nagu koer ketti pandud... seaduslikult muide.
Ei usu?
Aga palun:

Riina Vooglaid viidi kahe politseiniku vahel autosse ja sõidutati Rae vallavalitsusse tunnistusi andma sellepärast, et valla keskkonnajärelvalve inspektor Peeter Liinsoo oli firma suhtes algatanud väärteomenetluse rohu niitmata ja umbrohutõrje tegemata jätmise pärast.

Vallavalitsuses selgus, et firma on siiski lasknud muru niita ning Liinsoo lõpetas Liverston Investi suhtes väärteomenetluse. Vooglaid oli aga tõsiselt solvunud niisuguse käitumise üle, sest politseinikud viisid ta kui kurjategija varahommikul väikeste laste juuresolekul kodust ära.


Kuidas teile tundub?
Keegi allkirjastas sundtoomise määruse, Liinsool puudub selleks õigus, seda tegi RIIK (kohus on see riik vaieldamatult)- sest politsei sai tööülesande ja on kohustatud seda täitma. Kui oleks see ülesanne antud nt antud reedel, oleks ema istunud "niitmata muru kuriteo" alusel arestimajas esmaspäevani. Kusjuures see muru oli tegelikult niidetud.

Saate aru, mis toimub ja kuidas on korraldatud diletantide ja lihtsalt lollide poolt Eesti õigusruum!?
Lapsevägistaja kooserdab vabalt ringi ja irvitab ja tegelikult niidetud muru korral saab võtta laste juurest hommikusöögi ajal ema ja teda ka 48 tundi "kinni pidada". Seaduslikult ikka.

Kui siin pole midagi väga valesti, siis mis see ikkagi on?

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Seesam13



Liitunud: 9 Jan 2018
Postitusi: 10

PostitusPostitatud: Teis Mai 07, 2019 11:35 am    Teema: Vasta viitega

Muinsuskaitseseadus võeti kiirustades vastu? Allar Jõks: muinsuskaitseseadus on uus kooseluseadus:
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/muinsuskaitseseadus-voeti-kiirustades-vastu-allar-joks-muinsuskaitseseadus-on-uus-kooseluseadus?id=86128953
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 459
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Teis Mai 07, 2019 1:28 pm    Teema: Vasta viitega

Teisiti ei saagi ju olla!
Võrdluseks võiks tuua kaks tegelast Eesti kirjandusklassikast.
Mõlemad pidasid end maailmakuulsateks ja äärmiselt andekateks, Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas.
Miskipärast ei lennanud maailmakuulsa leiutaja Tatika lennumasin ja allus vaid vabalangemise kiiruse rehkendusele. Ka maailmakuulsa kirjaniku Vesipruuli teosed olid siiski nigelavõitu:

"„Päikese kiired kuldasiwad puude latwasid nii et just nagu kullatud oliwad ja linnud laulsiwad puude latwades ja kui nad mitte ei oleks laulnud siis oleks sääl kaunis wagane lugu olnud aga nad laulsiwad ilusti ja see oli wäga ilus kuulda kellel aega oli kuulda, (siin oli komma) tuul kiigutas puude latwasid mis wäga ilus näha oli ehk ta küll suurem asi ei olnud ja taewas oli taewa karwa sinine“

Kuid mitte kumbki neist ei kahelnud oma ülimas andekuses.
Nii ka tänapäeval Eestis toimubki, sest ega seadused ja mu kantseliit siin väljatoodud Vesipruuli "maailmakuulsast" kirjutisest suurt erinegi ja nende koostajad ei kahtle samuti oma ülimas andekuses.
Kui kahtleksid- siis ei koostaks nad ise selliseid jamasid ja usaldaksid need oskajate koostada.
Aga nad ei kahtle, sekunditki ei kahtle.
Probleem võib olla meditsiiniline, muide...
Tuleb vastu hakata, sest sellisel moel asjaajamine Tatikate ja Vesipruulide printsiipide alusel on selge riive põhiseadusliku korra osas ja lõpeb katastroofiga. Robotiseeritud, mõtlemisvõimeta ühiskonnaga, kelle liikmetele piisab sellest, et "nii ametnik ütles".
Vastu tuleb hakata niipea, kui tundub, et teie õigusi on riivatud ja esitada kaebus. Kui saadetakse perse- kaevake edasi, niikaua kuni ametnikud saavad aru, et nad on rahva teenistuses ja kui ei ole, tuleb riigi saia nosimine lõpetada ja asuda mingile jõukohasele tööle.
Vastasel juhul jätate oma lastele elamiskõlbmatu riigi.

12.12.2017- "Kes te üldse selline olete, et midagi tahate?"

Riigiametniku vastus kodaniku palvele kodanikule väljastada kodanikku puudutav protokoll, mida kodanik polnud varem näinud... vastus sõna-sõnalt.
Mul pärleid kogutud aastaid...
Seega- see oli riigi vastus kodanikule, sest riiklikku järelevalvet teostav amet esindab riiki ja selle ametnik on riigi esindaja.
Sellised tegelased tuleb viimase kui üheni kas välja filtreerida või siis nii ümber kasvatada, et saavad aru, "kes see selline on", nimelt kodanik koos oma võetamatute õigustega.
Seni elame Tatikate ja Vesipruulide meelevallas.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
matu83



Liitunud: 23 Veeb 2019
Postitusi: 9

PostitusPostitatud: Teis Mai 07, 2019 7:50 pm    Teema: Vasta viitega

Kas seadus siis ei kehti? Või kehtib? Ei saagi täpselt aru...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Hades



Liitunud: 14 Apr 2019
Postitusi: 15

PostitusPostitatud: Teis Mai 07, 2019 8:59 pm    Teema: Vasta viitega

Kehtib ikka aga rakendamisega on nutune.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
FlyLikeAG6



Liitunud: 1 Jan 2018
Postitusi: 76

PostitusPostitatud: Kolm Mai 08, 2019 5:48 am    Teema: Vasta viitega

See "seadus" "kehtib" jah I Maist 2019 juba.

Tuttav kes on rohkem selle asjaga kursis, teadis rääkida, et nüüd kasutavad(hakkavad kasutama) droone maastiku jälgimiseks. Kuidas see täpsemalt välja nägema hakkab - Ei tea Rolling Eyes
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 459
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Kolm Mai 08, 2019 9:35 am    Teema: Vasta viitega

Seadus ju võib kehtida.
Lihtsalt paberil, Riigi Teatajas ja kus veel iganes kirjas ju.
Aga, samamoodi võib kirjutada, et inimesed ei tohi kanda punaseid kummikuid nt. Tolad võtavadki seaduse vastu, et punaseid kummikuid tohib kanda vaid vastava loa alusel. Kedagi ei huvita, no neid, kes selliste jaburate asjade kinnitamisega seotud on, pooled ei teagi, mis asi on kummik, mõnele ei meeldi neist punane värv, mõni peab kummikut koledaks ja tarbetuks, kuid kokkuvõttes on neil täiesti savi.
Lisaks on tellitud statistika, mille alusel punaste kummikute kandjad jäävad tihti auto alla, eksivad metsa, neid ründavad koerad jms.
Kodanike ohutuse nimel siis ju keelatakse- ikka hüvanguks.
Kõik said pappi ja palju, tehti uurimistöid "Punane kummik kui oht rasedale", "Punased kummikud kui mõjuagentide tööriist" ja muid kõikvõimalikke liigutusi.
Kuid- papp peab jooksma ja moodustatakse grupid, mis hakkavad läbi viima koolitusi- kuidas kanda ohutult punaseid kummikuid ohustamata ühiskonda ja ennast.
Samas pole punased kummikud kuulutatud erivahenditeks ja neid müüakse jaemüügis- aga vot kanda ei tohi!
Sama võib korraldada ruudulise vesti, sinise jalgratta, musta lipsu- mille iganes osas- teeme statistika nt, et musta lipsu kandjad satuvad tihti matustele- järelikult surevad musta lipsu kandjate sugulased ja tuttavad tihti. Musta lipsu kandmise keelustamisega saab järelikult tõsta keskmist eluiga ja kodanike suremust vähendada. Aga matustele ju minnakse mustas ja musta lipsuga, see on ju tõde.
Ja saabki keelatud...
Et panen segast?
Vot ei pane, sest ma olen sarnaseid tegevusi ise näinud.
Üks koormis kuulutati 2011. aastal Riigikohtu poolt põhiseaduslikke õigusi riivavaks.
Nii, minu lauale tuleb ülevaatamiseks üks heakorraeeskiri- juristid puha koostanud ja sama, põhiseaduslike õigustega vastuolev koormis sees.
Selgitan kõrgeltharitud diplomeeritud juristile, et see tuleb välja jätta, Riigikohtu lahend on selle kohta.
NII!!!
Diplomeeritud jurist deklareerib, et mis sest, me teeme OMA eeskirja!?
Et mismoodi!?
No teeme OMA!
Hästi, kõrgemad ei lasknud seda koormist eeskirjadesse panna, sest mul õnnestus neile asi selgeks teha ja nemad olid TRÜ õigusteaduskonna lõpetanud, mitte mingi "kassikooli" juristid.
Teine eeskiri minu laual ülevaatamiseks puudutas loomapidamist ja needsamad plikatirtsudest diplomeeritud juristid olid sinna kirjutanud sisse, et kohalik omavalitsus saab lemmikloomi käest ära võtta.
Mina siis küsin, et kuidas nii saab?
Einoh- otsustame, et peab valesti ja võtame ära...
MIDA PERSET!?
Küsin, et mis see loom ikkagi seaduse mõistes on?
Silmad pöörlevad, huuled torus- "no loom lihtsalt".
Vakk!
Küsin, et kas omavalitsus saaks samamoodi palitu kodanikul seljast võtta, või jalgratta käest vms?
Mitte mingil juhul- nii arvab jurist, ikka see diplomiga!
Ma selgitan, et Tsiviilseadustiku üldosa Seaduse ja Asjaõigusseaduse järgi on koduloom ASI, kodaniku vallasasi ja kuidas selle siis lihtsalt "ära võtta" saab?
No lihtsalt...
Kuidas?
A kui rikub eeskirja!
Ma püüan selgitada, et nt loomapidamise tingimuste üle otsustab Eestis Vet- ja Toiduamet ja isegi nemad ei saa "ära võtta", sest ainuõigus on kohtul vallasasi ära võtta!
AGA- me teeme OMAD eeskirjad deklareerib see jurist!
Kuidas omad, kui need oleks vastuolus Põhiseadusega!?
No OMAD...
OK- taas sama lugu, ei läinud läbi seegi pusserdis.

Miks ma kirjutasin selle?
A vot kui minu lauale ei oleks need sattunud, oleks "OMA eeskirjade" järgi kodanike õigusi äärmiselt räigelt rikutud.
Kodanikud seda ju EI tea, sest pole pädevad ja oleksid pidanud raiskama oma ressursse ja vara ebaseadusliku koormise täitmisele, andma üle oma lahtipääsenud peni jms, sest ega need kaks näidet polnud ainsad kalad ja kas kirjeldatud eeskirja ka mitte ainsad.
Mis juhtunuks, kui need poleks minu lauale sattunud?
Need oleks allkirjastatud ja ebakompetentse sootsiumi poolt vastu võetud ja muutunud kehtivateks. Ametnikelt oleks hakatud nõudma 100% ebaseadusliku koormise täitmise järelevalvet ja kodanike represseerimist, loomapidajad aga viidud täiesti absurdsesse olukorda.
Inimesele visatakse nina alla eeskiri või seadus ja ta ju jääb uskuma, teadmata, et see soga on ebaseaduslik. Inimene usub ju!
Kuni esimese kohtuasjani, milles tunnistatakse need nõuded põhiseaduslike õigustega vastuolevateks ja seega tühisteks.
Aga selle hetkeni on usinad ametnikud vusserdanud kokku virna pabereid, represseerinud kodanikke, tekitanud neile varalist ja mittevaralist kahju.
MIKS?
Aga seepärast, et ametis on otsustajateks Tatikad ja Vesipruulid.
Muide- nende kirjeldet idiootsuste autoritest vähemalt üks on tänaseks ühes ministeeriumis ja kontrollib meie asju.
Tema tööülesannetega tutvumine võttis mul põlved lukust lahti, sest tal on otsustusõigus asjades, milledes tal puudub võimekus orienteeruda.
Intrigant aga on ta tugev ja ka pahatahtlik.
Nii aga ju ei peaks olema, meie asju ei tohiks sellised otsustada.

P.S.
Selle olukorra saab päevapealt likvideerida muide.
Kuidas?
Tuleb panna otsustajad varaliselt vastutama. Nt amet maksab oma eelarvest kinni kodanikele ebaseadusliku menetluse ja süüstamisega tekitatud kahju, nii varalise kui ka mittevaralise.
Toimuks nädalaga täielik ümbersünd, ametnikud naerataksid, oskaksid tere ja head aega öelda, ei küsiks "kes te selline üldse olete" jms.
Miks?
A vot kui on rahalised asjad mängus, siis muutuks kõik.
Seni ei vastuta mitte keegi mitte millegi eest tegelikult.
Savi, riigi pikk leib otsapidi suus ja tasuta kohvi masinas, küpsised laual.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
wiiking



Liitunud: 19 Sept 2018
Postitusi: 21

PostitusPostitatud: Kolm Mai 08, 2019 10:33 am    Teema: Vasta viitega

Krt loed ja kukud imestusest toolilt pikali. Mitte et asi uudsena tuleks vaid ikka seepärast et kinnitusi ja kordades oma kogemustele ja nähtule siit saada on Laughing

Selle klouni nimi võiks julgelt siin esindatud olla kes siiski mitteorienteeruvalt neis asjades ikkagi lausa ametis on. Ehk pakib vabatahtlikult oma kola kokku ja tegelema hakkab asjadega milles orienteerub.
Ma heas usus ja mõttes seda pakuks välja, sest sageli see tervendavalt mõjub...inimene leiab uue ja tõelise kutse ja ehk isegi palk suurem...ei pea ju tegema tööd mis ehk hoopis talle ei paku huvi aga ise seda kohe tunnistada ei taha Laughing

Aitaks kodanik ametnikku Wink

Siia sobib hästi ütelus...Radaris oli, põgusalt sai vaadatud mingi aeg...Härra Politseinik, nii tuleb meie Eestis pöörduda onu miilitsa poole Laughing Laughing Laughing
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 459
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Kolm Mai 08, 2019 10:54 am    Teema: Vasta viitega

Veel ei saa..
Tubli dilest otsustusõigusega ametnik võib nt magada õiges voodis ja sellega omada sellist protektsiooni, et minule esitatakse rahaline nõue nt laimu osas vms.
Kui ma poleks juhtinud seaduserikkumistele tähelepanu ja lollakalt naeratades öelnud, et jube ilus eeskiri- sama ilus kui sa ise- siis oleks mul pitsatitega tõend, ehk siis kinnitatud ebaseaduslikud eeskirjad ette näidata.
Kuid sellega oleksin ma pidanud kahjustama kodanike huve.
Mul on vaid nö "eelnõud" ja ma peaksin hakkama hagi korral oma esitatud tõendite õigsust tõendama, kohtunik peaks välja nõudma midagi, kuid ta ei viitsi jms.
Mul on ohutus kohas ja mitte ühes kohas hoiul sarnaseid keisse, fabritseeritud süüdistusi jms terve raamatu jagu.
Iga asi omal ajal või veidi hiljem...

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
wiiking



Liitunud: 19 Sept 2018
Postitusi: 21

PostitusPostitatud: Kolm Mai 08, 2019 11:14 am    Teema: Vasta viitega

Mõistlik. Iga asi omal ajal.

Muidugi, juhin tähelepanu mis niisamagi arusaadav et siin suurelt kirjutad ja kõik loevad ja eriti muidugi ma arvan et needsamad rääbakad esimesed kes huvitet lugema ...vaata et materjal kaotsi ei lähe ning prügikasti ei kao igaveseks vaid ikka omas mahlas õigel ajal oleks esindatud!!! Ja asjast peaks ka asja saama, heas mõttes.

Et asi pendeldama ei jääks ja MIDAGIGI muutuks!!!

Seniks edu ja ära lase jural võimust saada Twisted Evil
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
FlyLikeAG6



Liitunud: 1 Jan 2018
Postitusi: 76

PostitusPostitatud: Kolm Mai 08, 2019 12:12 pm    Teema: Vasta viitega

Küll siis aru saavad ja nutavad, kui enam ainsatki eset/asja nendeni(loe: varasteni) ei jõua. Olen päris kindel, et asjad lähevad õige pea seda teed !

Tegelik eesmärk on ju riigil ilmselgelt hobiotsijate pealt hõlptulu teenida(olgem ausad), tuues ettekäändeks rahvusliku identiteedi hävimise ohu ja kultuuripärandi kaitse.

Keegi ei vaevu lihtsalt nende aruannete, teavitamiste ega selle metsiku ajakuluga ennast koormama - Ei ole lihtsalt mõtet, enamik meist käib tööl ning on pereinimesed. Lihtsalt ei ole aega, ega ka mõtet pudelikorke ja raudnaelu sinna aruandesse sisse kanda, mida enamus ajast leitakse...

.... niiet jah ikka edasi, ainult ilma loata. Arrow

Pole luba pole probleeme Very Happy
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
matu83



Liitunud: 23 Veeb 2019
Postitusi: 9

PostitusPostitatud: Kolm Mai 08, 2019 2:06 pm    Teema: Vasta viitega

.... niiet jah ikka edasi, ainult ilma loata. Very Happy Like!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 459
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Kolm Mai 08, 2019 2:18 pm    Teema: Vasta viitega

Muide- ma ei kutsu kedagi üles seadusi rikkuma aga küll oma peaga mõtlema ja kõrvutama lollusi oma põhiseaduslike õiguste ja muidugi ka kohustustega.
Kui seadus, määrus, eeskiri vms on vastuolus põhiseaduslike õigustega- siis on need kehtetud.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
FlyLikeAG6



Liitunud: 1 Jan 2018
Postitusi: 76

PostitusPostitatud: Kolm Mai 08, 2019 7:43 pm    Teema: Vasta viitega

Absoluutselt, minagi ei poolda seadus(t)e rikkumist, kuid see seadus on ikka täielik kiirelt kokku klopsitud õigustühine jura !

Vabandust sõnakasutuse pärast !
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Hades



Liitunud: 14 Apr 2019
Postitusi: 15

PostitusPostitatud: Nelj Mai 09, 2019 2:59 pm    Teema: Vasta viitega

Ei loe seadusest välja,kas deaktiveeritud detektoriga võib põllul käia? Ma mõtlen,et võtaks akud välja ja jalutaks niisama treeningu mõttes.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
wiiking



Liitunud: 19 Sept 2018
Postitusi: 21

PostitusPostitatud: Nelj Mai 09, 2019 10:38 pm    Teema: Vasta viitega

Laughing Laughing

Ega tea jah...järgmiseks jõuame sinna et sul põllul v metsas v rannas jalutades kogus patareisid kaasas. Aga milleks Teile need? Niisama ju ei saa olla... Kus on aparaat? Mitu korda ma pean Teile esitama küsimust: kus on räige otsinguvahend millega olete pool kodumaad juba rüüstanud ja nüüd plaanite siin teist poolt veel takka rüüstata? Laughing Laughing Laughing

Ma tahaks ausalt öeldes kasvõi säädust rikkudes kellegi selle jura peale otse ja sinna kohta ära saata. Sõnal on kõva jõud ja sageli see toimib otse ja julgelt öelduna ükskõik mis krdi ametnikule v mes iganes sama tugevalt kui rusikas silmaauku. Seega kasutaks pigem otse sõna. On kogemusi, kus krt hoog ikka raugeb lausa jäädavalt. Tuleb lihtsalt veidi hulljulge olla ja otse öelda.

Edu siis sinna Muinasametisse, sepitsege uusi!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Hades



Liitunud: 14 Apr 2019
Postitusi: 15

PostitusPostitatud: Nelj Mai 09, 2019 11:49 pm    Teema: Vasta viitega

Ära löö naisi. Nii ei ole ilus. Tänasel päeval see teema eriti aktuaalne. No need patareid võivad ju taskus olla. Lambi jaoks,et kui pimeda peale jääb. Kuidas ametnik tõendab,et need just vahendi sees olid?
Viljandi info päeval rääkis Raie,et koolitustele on suur tung. Kõik tahavad olla seaduse kuulekad. Seaduse täitmist hakkavad jälgima droonid. Nii,et nüüd tulevad õhust ka kallale.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 459
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Reede Mai 10, 2019 12:12 am    Teema: Vasta viitega

Allveekatele on juba tellitud luurevaalad... pmt ma võin ka igasugu soga ajada, nt mul on selline masin, mis vändast ringi ajades muinast välja pillub, no nagu Hullul Mardil, aga pillub muinast, mitte kuule.
Ööseks ühendad USB porti ja laeb täis jälle.
Droonid on jama!
Tüdrukutele räägitakse ka, et lähevad tantsjannadeks, kuid tegelikkuses on asjad ikka hoopis teisiti- asi see koolitusele mehi on meelitada.
Tantsjannadeks ka olla tung ja vaid eriti väljavalitud saavat löögile, no lüüakse küll peale, palju ja tihti... nii, et taguots valus. Eriti nii ei tantsi vist.
Aga lamp kvalifitseerub ka pimedas otsinguvahendiks.

Turg peab ikka hullusti nässus olema, hinnad all ja monopol läind- muidu nii ei tõmmeldaks.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
dzoods



Liitunud: 19 Apr 2017
Postitusi: 28

PostitusPostitatud: Reede Mai 10, 2019 7:10 am    Teema: Vasta viitega

Piiksutanud mees kord maantee ääres metsa servas. Jäänud seisma miski sõiduk ja sealt väljunud kaks inimest. Küsinud igasugu lubasid ja käitunud agressiivselt. Asi läinud nii kurjaks, et piiksutaja näidanud oma kõikide lubadega ametlikku relva ja öelnud, et see on grupiviisiline kallaletung. Need kaks olevat ära läinud palju kiiremini kui tulnud. Sellise loo rääkis üks mees eelmisel aastal väga mahlaselt veneeesti keeles.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 459
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Reede Mai 10, 2019 10:00 am    Teema: Vasta viitega

Kui tegemist nt maaomanikuga, siis võib ta tema loata töllerdava ja "muinsuskaitse luba" esitava tölli minema kupatada. Kasutades vajadusel ka mõõdukat jõudu.
Kui suva vanad tulevad vehkima ja midagi nõudma, siis vabalt võib viisakalt küsida, missuguste volituste alusel nad tülitavad ja nõuda nende volituste tõendamiseks ka vastavaid dokumente näha.
Kui neid pole- saab öelda, et kutsud tülitajatele avaliku korra rikkumise pärast politsei. Teatavasti on teiste tülitamine avaliku korra rikkumine ja kõik kohad, kuhu on ligipääs kolmandatele isikutele- need on avalikud kohad, k.a. ka põld, mets, heinamaa jms. Muide, ka teie korter ja kinnistu, kui seal toimuv nt rikub kolmandate isikute rahu.
Nii ütleb seadus.
Relvaga ärge vehkige, teil on käeulatuses hea ja tuntud rahvusvaheliste suhete suhtekorraldaja.
Eesti keeles on selle nimi labidas.
Labidas on tegelikkuses nii hull riist, et sellega saab paar- kolm meest liikumisvõimetuks tinistada mõne sekundiga.
Kui see juhtub- ärge unustage koheselt helistada politseisse ja teatada, et toimus grupiviisiline rünne, toimus hädakaitse ja on tervisekahjustusega kannatanuid, kähkuabi kutsute kas ise või palute seda teha politseil, selgehäälselt neile öeldes, et hakkate ise ründajatele nüüd esmaabi osutama. See sõnum salvestisel on muide oluline... Eriti oluline on see teade siis, kui see kamp minema kütab- kui te ei teata, panevad nad pead kokku ja kirjutavad ilusa muinasjutu, kuidas nad lilli korjasid ja teie neile selja tagant, täiesti ootamatult labidaga lajatasite.
Kui võimalik salvestage sündmuse audio.
Muide- minu enda pretsedent:
Kuueliikmeline kamp, tugevas joobes, üks võtab noa ja kukub sellega vehkima, aga mul diktofon töötab taskus.
KOLM korda- "ole hea mees- pane nuga ära, pahandus tuleb muidu..."
"Sinusugusele oinale panen noa neeru! Appi, inimesed, käe murdis ära, appi!"
Siga- tuligi noaga peale- mis muud sellisega teha. Politsei viis nad minema muide.
Nii!
Mind kutsutakse politseisse- need töllid olid teinud avalduse, et MINA tulin ootamatult nende piknikule, hakkasin vägivallatsema, peksin neid ja murdsin süütul inimesel käe!
Sittagi vanad! Kõige vähem ootasid nad seda, et mul on salvestis kogu nende etendusega...
Head näod olid neil peas seal kabinetis, mulle meeldis.
Aga paneme faabulana kirja ka mida seadus ütleb:
Sellest hetkest, kui keegi on võtnud vabaduse otsustada teie elu ja tervise üle, on teil võetamatu õigus selline olukord lõpetada nii, et oleks välistatud igasugune ründe jätkumise võimalus, alustades kaitset enne reaalse ründe algust. Te ei pea kasutama selleks ebakindlat vahendit, nt jooksupanemist ja võite tekitada ründajale kahju rohkem kui tema oleks võinud teile teha.
Kui lapsed-alaealised ründavad teid grupis- siis on kõik sama.
Riigikohtu lahendist muide on mu jutt, vana lõi kaks ründajat maha ja mõisteti õigeks.
Aga lõppu mõned samuraitarkused:
"Pidamata lahing on parim lahing"
"Loodame parimat, kuid oleme valmis kõige halvemaks"

Lisan ka Riigikohtu lahendist, milles samuti mees õigeks mõisteti ja mida ma taas otsisin (võiks nagu asja nr meeles pidada) veidi, et keegi ei saaks väita, et mõtlen ise asju välja. Juhin tähelepanu, et rünnatav kasutas enda kaitsmiseks nuga ja kirvest:
...anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 118 p 1 järgi selles, et ta 8. xxx kella 23.00 ajal lõi enda elukohas T. Txxx noaga kõhtu ja tekitas talle eluohtliku tervisekahjustuse.
Poole tunni möödudes lõi V. Kxxx noa ja kirvega E. Bxxx, põhjustades ka talle eluohtliku tervisekahjustuse.
....sisenes esimesena korterisse T. Txxxx, keda V. Kxxxx lõi koheselt noaga kõhtu. T. Txxx võttis kätte aialipi ja sisenes siiski korterisse. V. Kxxxx lõi koridoris ka E. Bxxxxi noaga kõhtu ja kirvega pähe.


Asi oli lihtne, esimene lendas korterisse "klaarima" noaga, teine aialipiga, ehk relvaks kasytatava esemega. TRünnatav tegi neile külmalt ära ja Riigikohus leidis, et jumala õigesti ja mina arvan sama- teise eluruumi ju tungiti. Kuid tähtsad on just Riigikohtu põhjendused, mis laienevad kõigile kodanikele.


Hädakaitseseisundi olemasoluks peab esinema õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüvedele. Seejuures peab rünne olema vahetu või seisma vahetult ees (peab olema vahetu oht ründeks). Seega võib hädakaitseseisund tekkida enne seda, kui ründaja tegevus jõuab katse staadiumisse karistusõiguslikus mõttes ehk enne vahetu ründe algust. See aga tähendab, et rünnatav isik ei pea ootama, et ta satuks ründajaga vahetusse võitlusolukorda, vaid ta võib enda või teise isiku õigushüvede kaitseks hakata tegutsema hetkest, kui seda õigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks. Selleks, et määratleda, kas ründaja käitumine annab aluse kartuseks, et nüüd võib järgneda vahetu rünne, tuleb igal konkreetsel juhul olukorda hinnata ja tuvastada, kas oht kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele oli olemas või mitte. Ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal (nn ex ante hindamine). Kui selline "objektiivne kõrvalseisja" leiab, et õigushüve kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et ründe oht oli olemas.


Hädakaitsetegevuse eesmärgiks on ründe tõrjumine, kusjuures selle käigus võib kaitsja kahjustada ründaja õigushüve. Ründe tõrjumise õiguse all tuleb mõista mitte pelgalt ründe tagasilöömise, vaid selle täieliku lõpetamise õigust. Seejuures peavad kaitsja poolt kaitsetegevuseks kasutatavad vahendid olema sobivad. Need peavad vastama ründe ohtlikkusele ja ei tohi olla ründe ohtlikkusele ilmselt mittevastavad ründajale kahjulikus suunas. Kaitsevahend on sobilik, kui see tõrjub ründe lõplikult, lõpetab selle täielikult ja otsekohe, ilma et kaitsja õigushüved ohtu jääksid või satuksid edaspidi ohtu ründesituatsiooni kui tervikut silmas pidades. Samuti on ründe tõrjumiseks sobiv kaitsevahend, mis küll ei suuda rünnet täielikult lõpetada, kuid vähendab ründega õigushüvele tekitatavat kahju. Sobivuse kaalumisel ei arvestata kaitstava ja rünnatava õigushüve väärtust ega nõuta nende võrdsust või kaitstava hüve ülekaalukust. Kuna rünne on õigusvastane, siis ei pea kaitsja enda (või teise isiku) õigushüve kaitseks üle võtma ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski, mis ei garanteeri ründe kohest ja lõplikku kõrvaldamist.
Teatud ulatuses võib kaitsetegevus ületada ründest lähtuvat ohtu ja tekitada ründaja õigushüvele suuremat kahju, kui ründe realiseerumise korral oleks tekkinud kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele. See üldprintsiip - õigus ei tagane ebaõiguse ees - tuleneb KarS § 28 lg-st 3, mille kohaselt võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.

Sellest järeldab Riigikohus, et enda kaitsmine noaga oli V. Kxxxx poolt sobilikuks vahendiks lõpetamaks T. Txxxx rünnet. Seejuures tuleb asuda seisukohale, et situatsioonis, kus öösel tungib korterisse noaga relvastatud alkoholijoobes isik, on hädakaitsevahendi sobilikkuse ülempiir suhteliselt kõrge - teatud juhtudel ei ole sellises olukorras välistatud, et kaitseks sobilikuks vahendiks võib olla isegi tulirelv, sest isik ei pea enda kaitsmisel rakendama ebakindlaid vahendeid.
Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et V. Kxxx ründamine aialipiga oli vahetu ja vaieldamatult õigusvastane, sest kätkes endas ohtu V. Kxxxi elule ja tervisele. Hädakaitse esimene eeldus - hädakaitseseisund - on seega V. Kxxx käitumise osas täidetud ka siin.
Kirve kasutamine võib tunduda ründe ohtlikkusele mittevastav, kuid üksnes sellele, kellel on teada ka pärast sündmust ilmnenud asjaolud. Tuleb aga rõhutada, et sündmuste toimumise ajal olnuks "objektiivsel kõrvaltvaatajal" alus arvata, et noa kasutamine ei ole veel rünnet lõplikult kõrvaldanud.

Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et V. Kxxx tegutses ka E. Bxxx suhtes objektiivsest küljest hädakaitseseisundis ning tema kaitsetegevus ei väljunud hädakaitse piiridest, sest ta kaitses ennast õigusvastase ründe eest, kasutas selleks kohaseid vahendeid

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 459
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Laup Mai 11, 2019 2:16 pm    Teema: Vasta viitega

Nonii...
Nüüd olete tutvunud oma tegelike õigustega enda kaitsmiseks ja kindlasti on ka tekkinud mõnel küsimus, et MIKS soovitatakse avalikus inforuumis end pigem peksta lasta, anda "vabatahtlikult" ära esemed, vara jms ja tulla kirjutada politseis avaldus, mis üldjuhul, kui te just "siimutütar" või keegi "klannist" pole- jääb tähelepanuta.
MIKS?
A vot selleks, et elaksite hirmus ja alanduses ja teis treenitakse välja mingi täiesti mõttetu alandlikkus ja leplikus. Oma alandamistega leppimise korral tekib teil paratamatult konflikt iseendaga ja selles te jätate tähelepanuta ümbritsevas ruumis toimuva ebaõigluse.
Mis ongi eesmärk, sest niikaua kui te endaga "riius" olete, niikaua saab teid julmalt paljaks varastada ja seda "seaduslikult".
Eelpool on kirjas, kuidas selleks võimalused luuakse, lühidat öeldes- antakse võim rumalate kätte, kuid ise kamandatakse kogu paraadi ja nopitakse saak.
Sellest ka hetkel Eestis toimuv paanika, sest võim- see on RAHA, palju raha!

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 459
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Teis Mai 14, 2019 5:10 pm    Teema: Vasta viitega

Kas jätkame õppetunniga?
Kas sootsium teab, et TEGELIKULT vastutab riik ka selle eest, kui on vastu võetud seadus, mis kahjustab või kahjustas kodanike huve ja õigusi?
Ka vastutab riik selle eest, kui riigi allasutused, inspektsioonid, ametid jms kooslus on võtnud vastu haldusakte jms mis kodanikke kahjustavad?
Ei tea?
A vot meil on kummalisi seadusi, milledest nagu üldse mitte ei soovita rääkida, sest mis siis saab, kui kodanikud hakkavadki õigust taga ajama?
Vaatame nüüd ühte huvitavat seadust:

RIIGIVASTUTUSE SEADUS


1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus).

(2) Käesolev seadus ei reguleeri õiguste taastamist ega kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes.

(3) Kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt:
1) võlaõigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel, sealhulgas eraõiguslikus vormis veo-, ravi- või muu teenuse osutamisel;
2) kinnisasja, tee, veekogu või muu asja omanikuna oma kohustusi, välja arvatud liiklusseaduse §-s 6 sätestatud kohustusi, rikkudes;
[RT I 2010, 44, 261 - jõust. 01.07.2011]
3) liikluses osalemisel või ohtliku seadme kasutamisel või aine valdamisel, kasutamata avaliku võimu kandja eriõigusi;
4) muul viisil eraõiguslikus vormis tegutsedes.

§ 2. Õiguste kaitse ja taastamise ning kahju hüvitamise nõuded

(1) Käesoleva seaduse alusel võib isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) nõuda:
1) haldusakti kehtetuks tunnistamist;
[RT I 2004, 56, 405 - jõust. 25.07.2004]
2) jätkuva toimingu lõpetamist;
3) haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest hoidumist;
4) haldusakti andmist või toimingu sooritamist;
5) tekitatud kahju hüvitamist;
6) avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadud asja või raha tagastamist.


(2) Seadusega võib isiku õiguste taastamiseks, kaitseks või kahju hüvitamiseks ette näha täiendavaid nõudeid või käesolevas seaduses sätestatud nõudeid piirata.

(3) Mõisteid «haldusakt» ja «toiming» kasutatakse käesolevas seaduses halduskohtumenetluse seadustikus määratletud tähenduses. Vaide võib esitada haldusmenetluse seaduse §-s 51 sätestatud tunnustele vastava haldusakti peale.
[RT I 2004, 56, 405 - jõust. 25.07.2004]


Jätame nüüd natuke vahele ja läheme tähtsama juurde:

3. peatükk KAHJU HÜVITAMINE


1. jagu Üldsätted

§ 7. Vastutuse alused

(1) Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

(2) Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.

(21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib isik nõuda avaliku võimu kandja tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomase avaliku võimu kandja poolt, isiku õigusi rikuti oluliselt ning isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. Kahju hüvitamist võib nõuda ka isik, kes on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse või kellel on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel sellise kaebuse esitamise õigus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestades.
[RT I 2006, 48, 360 - jõust. 18.11.2006]

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–21 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
[RT I 2006, 48, 360 - jõust. 18.11.2006]

(4) Kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid.

§ 8. Varalise kahju hüvitamine

(1) Varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

(2) Kehavigastuse tekitamisel või tervise kahjustamisel võib kannatanu nõuda sellega tekitatud kulutuste hüvitamist. Sealhulgas võib kannatanu nõuda järgmiste kulutuste hüvitamist:
1) vajalikud ravikulud;
2) vajaduste suurenemisest tingitud kulud;
3) töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu, sealhulgas sissetulekute vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tingitud kahju.

(3) Hüvitist töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu eest ei saa nõuda osas, milles kannatanul on õigus kahju tekitamisest tulenevalt saada töövõimetoetust.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

(4) Püsiva terviserikke tekitamisel tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena iga kolme kuu eest ette. Kahju iseloomu arvestades võib hüvitise määramisel või väljamõistmisel seda ajavahemikku muuta või näha ette ühekordse makse.

§ 9. Mittevaralise kahju hüvitamine

(1) Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

(2) Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.
[RT I 2004, 56, 405 - jõust. 25.07.2004]

(3) Kahju tekitamise süülisust ei arvestata, kui mittevaralise kahju hüvitamist taotletakse Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse alusel, millega on tuvastatud avaliku võimu kandja poolt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumine.
[RT I 2006, 48, 360 - jõust. 18.11.2006]

§ 11. Tagajärgede kõrvaldamine

(1) Kannatanu võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist.
[RT I 2004, 56, 405 - jõust. 25.07.2004]

(2) Avaliku võimu kandja on tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist.

(3) Avaliku võimu kandja võib, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.
[RT I 2004, 56, 405 - jõust. 25.07.2004]
§ 12. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik

(1) Kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata.

(2) Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Käesolevas lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti.

(3) Füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti.

(4) Kui kahju on kohustatud hüvitama mitu avaliku võimu kandjat, vastutavad nad kannatanu ees solidaarselt. Avaliku võimu kandja osa ei saa solidaarvastutuse korras nõuda isikult, kes vastutab kannatanu ees eraõigusest tulenevalt.

(5) Kui tagajärgede kõrvaldamiseks vajaliku haldusakti andmine või toimingu sooritamine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaliku võimu kandja pädevuses, on tagajärgede kõrvaldamiseks vajaliku haldusakti või toimingu kohustatud andma või sooritama pädev avaliku võimu kandja.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kulgeja



Liitunud: 18 Apr 2017
Postitusi: 459
Asukoht: Planeet Maa

PostitusPostitatud: Püh Mai 19, 2019 11:20 am    Teema: Vasta viitega

Jätkame ja alustame eelpooltoodud teemaga, võõra kinnistu niitmisega. Sai mainitud, et omavalitsuste poolt nõutud kinnistuomaniku koormamine kodaniku kinnistuga piirneva teemaa niitmise nõudega on 2011. aastal tunnistatud Riigikohtus põhiõigustega vastuolus olevaks ja seega seaduse-õigusvastaseks.
2018 olin üllatunud, kui ühes aiatehnikat remontivas firmas mees kurtis, et nende vallas see koormis on kehtestatud ja ta peab võõral maal oma niidukit lõhkuma.
Tegin vanale asja selgeks.
Aga- sel, 2019 aastal loen lehest, et ikkagi on mõnes omavalitsuses selline koormis kehtiv!
On möödas 8 aastat selle ebaseaduslikuks kuulutamisest!

Mina lõbustaks end, kui minult midagi sellist nõutakse, kindel see.
Viiksin asja selleni, et mulle tehtaks ettekirjutus sunnirahaga, st et kui ma ei niida teatavaks kuupäevaks, maksan mingi hullu summa jms.
Tegemist on ametlikult väljastatud haldusaktiga.
Kuna "tervis on sant", telliksin selle töö hooldusfirmalt, kõige kallimat ei võtaks, aga sellise keskmise, arvega ja puha- korrektse.
Täidaksin siis selle ähvardava ettekirjutuse.
Nii! Ja nüüd, täiesti "juhuslikult" sattusin selle RK 2011 lahendi peale, no jummala "juhuslikult"!
Edasine tee läheks õigusbüroosse, vastastikul kokkuleppel (niikuinii saavad suhu!) teeks virna pabereid, ikka 120 EUR tunnis ja mitu päeva... mitme tonni eest ikka õigusabi, tonnike paar kohtusse kaebuse peale jne... Lõbus peab olema!
Ettekirjutajatele mitte sõnagi!
Võib ja ehk peabki veel kaks eraldi hagi korraldama, üks haldusakti ebaseaduslikuks kuulutamise ja tühistamise osas, teine tsiviilkorras- tekitatud kahju väljanõudmise osas- seega saame muljetavaldava "õigusabi" summa kokku.
Iga vandeadvokaat saab aru, et omavalitsusel pääsu pole ja kui nad lolli peaga edasi kaebavad- siis saab tema veel rohkem pappi. Ja kui omavalitsus ei maksa- saab esitada pankrotimenetluse avalduse omavalitsuse vastu- muide ka teie võite seda teha, igaüks võib teha, kui talle keegi ei maksa seda, mis on väljanõutav.
Ja ühel päeval potsatab omavalitsuse posti kohtust hunnik pabereid, ebaseadusliku koormise kehtestamise osas, kodanikule varalise (niitjafirma arve+ õigusabi arve) tekitamise osas ja ka selles osas, et hageja-kaebaja nõuab omavalitsuselt kõikide kulude tekitamise kompenseerimist + mittevaralise kahju korraldatud jama eest.
Kui nad on lollid, vaidlustavad nad hagi ja lähevad kohtusse. Kohtus esindab neid ehk sama "ettekirjutaja", kellel kohus paberihunnikuga jalaluud puruks lööb.
Kui nad palkavad advokaadi- seda suurem on nende kulutuste rida.
Resümee:
Omavalitsusel oleks oma kinnistu niitmisele kulunud liiter bensiini ja töömehe palk paar tundi- kuna nad on ihned rotid, siis kokku ehk 12 EUR.
Nüüd aga maksavad nad kogu tsirkuse kinni ja seda tsirkusepiletit müüakse neile vägisi mitme tonni eest.
Pmt saate kogu papi tagasi ja veel natuke, advokaat saab hirmlihtsa asja eest väga hea tasu, kohtukulud plönnib koos lõivudega omavalitsus ja see "ettekirjutaja" saab soolikasse...
Et olete siis üks ilge värdjas ja pahatahtlik elajas?
Ei ole- te olete andnud kabinetiinimestele, kes peavad end ja Jumalast kõrgemaks ilusa õppetunni ja ehk mõni neist edaspidi loeb ka seda, kuidas asjad tegelikult käivad ja ei pedereeri kodanikku küürakaks. Teised ka kuulevad mis juhtus ja on edaspidi ehk viisakamad. Ja teid jätavad rahule- edaspidi teil enam probleeme ei teki ja saate kõik oma asjad kellapealt aetud, sest nad teavad- see raibe ronib selga!
Aga ülbeks ei tohi ise minna!
Kuna teemas on läbi käinud korduvalt sõna "haldusakt", siis teeme selgeks, mis loom see on:

Mis on haldusakt?

Haldusmenetluse seaduse § 51 lõige 1 annab haldusakti definitsiooni. Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.

Eelnevast sättest tulenevad konkreetsed nõuded, millistele haldusakt vastama peab.

Esmalt peab haldusakti välja andma selleks pädev haldusorgan. Haldusorgan on asutus, kogu või isik, kes on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga volitatud avaliku halduse ülesandeid täitma. Haldusorgan võib seega olla nii avalik-õiguslik juriidiline isik tervikuna (nt Tartu linn), riigi- või omavalitsusasutus (nt Haridus- ja Teadusministeerium, Rahvusarhiiv), kollegiaalorgan (nt Tallinna Linnavalitsus), kui ka üksik ametnik (nt minister). Samuti võib haldusorganiks olla avalikku võimu teostama volitatud eraõiguslik isik (nt äriühing, kellega on sõlmitud leping mingi avaliku teenuse osutamiseks). Milline eelnimetatutest on konkreetsel juhul haldusorgan, kes viib läbi haldusmenetlust, sõltub sellest, kellele on õigusaktidega pandud vastav ülesanne. Seega sõltub konkreetsel juhul haldusorganiks olek sellest, kellele on vastav ülesanne delegeeritud. Nt ütleb kutseõppeasutuse seaduse § 18 lõige 2, et nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja viieks aastaks. Nii on nõukogu moodustamise ülesanne antud kooli pidajale (ministeeriumile või kohalikule omavalitsusele) ja seega ei saa nõukogu moodustada näiteks kooli direktor.

Juhtumil, kus haldusakti on välja andnud haldusorgan, kel puudub selle andmiseks vastav pädevus, on haldusmenetluse seaduse kohaselt haldusakt automaatselt tühine.

Teiseks on haldusaktiga tegemist, kui see on välja antud avalik-õiguslikus suhtes. Avalik-õigusliku suhtega on tegemist, kui vähemalt üks suhte osapoolteist on avaliku võimu kandja. Avalik-õiguslike ja eraõiguslike suhete ühe piiritlemisteooria – subjektiteooria – kohaselt on avalik-õiguslik selline suhe, kus avaliku võimu kandja osaleb erisubjektina, kelleks ei saa normaalolukorras olla eraisik. Ehk siis avalik-õiguslikud on suhted, mis ei saa olemuslikult aset leida eraisikute vahelises suhtluses.

Haldusaktiga reguleeritakse õigussuhet. Ehk siis haldusakt kui õigusakt saab olla vaid tahteavaldus, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi või kohustusi. Sellest tulenevalt saavad haldusaktid olla kohustavad (ettekirjutus), lubavad (ehitusluba), teatud õigust andvad (otsus õppetoetuse maksmiseks), isiku staatust muutvad (teenistusse võtmine), reguleerivad (dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamine) jne. Loetelu pole siinkohal ammendav.

Haldusakt on üksikjuhtumeid reguleeriv õigusakt. Üldakte ehk õigustloovaid akte nimetatakse haldusmenetluse seaduse kohaselt määrusteks.

Halduse üksikaktid on seega:

konkreetsele isikule või mitmele konkreetsele isikule suunatud keelavad, kohustavad või lubavad haldusaktid (näiteks ministri käskkiri teenistusliku järelevalve läbiviimise kohta);
konkreetse asja õiguslikku staatust või kasutust reguleerivad aktid (nt detailplaneeringu kehtestamine);
konkreetse üksikjuhtumi puhul vastu võetud, kuid määratlemata hulka isikuid puudutav keeld, korraldus või luba.

Haldusakt on suunatud haldusvälisele adressaadile, st eelkõige kodanikule. Haldusaktid on näiteks isikute teenistusse võtmise käskkirjad. Ka õpilane on kooli jaoks halduseväline isik, seega õpilastega seonduvad käskkirjad on olemuslikult haldusaktid.

Haldusaktist tuleb eristada halduse siseakti, millest ei saa kolmandatele, haldusvälistele isikutele olla mingit mõju ega tuleneda neile õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole haldusaktideks asutusesisesed üldise iseloomuga eeskirjad, juhendid, üksikkorraldused ega asutusesisesed kooskõlastused.

Halduse siseaktidele haldusmenetluse seadus ning seal sätestatud nõuded ei laiene, kuid samas võib nende puhul kasutada sama vormi, mis tavapäraste õigusaktide puhul, so määrus, korraldus, otsus, käskkiri jmt.

Haldusakti õiguspärasus

HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Sellest tulenevalt peab haldusakt olema materiaalselt ehk sisuliselt ning formaalselt õiguspärane.

Materiaalse ehk sisulise õiguspärasuse esmane nõue on jälgida, et haldusakti andmine on kooskõlas seaduste ja määruste ning haldusorgani jaoks kohustuslike teiste haldusakti ning –lepingutega.

Teiseks peab õiguspärane haldusakt olema välja antud kehtiva õiguse alusel. See tähendab, et vajalik on seadusandja volitus – õiguslik alus haldusakti andmiseks.

Selgitamaks, kas õiguslik alus on olemas, tuleb kontrollida järgmisi asjaolusid:

Mis on haldusakti reguleerimisese, ehk millist küsimust haldusaktiga otsustatakse?

Kas on olemas norm, mis võimaldab taoliste juhtumite kohta haldusakti välja anda?

Kas juhtumi asjaolud vastavad normi õiguslikele eeldustele? Siinkohal võib olla vajalik nii normi tõlgendamine kui ka juhtumi asjaolude põhjalikum uurimine.

Kas volitusnorm, mis on õiguslikuks aluseks, on kehtiv ning põhiseadusega kooskõlas?

Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, on haldusakti andmiseks õiguslik alus olemas.

Proportsionaalsuse osas sätestab haldusmenetluse seadus, et haldusakt peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi haldusakt piirata isikute õigusi ega tekitata neile kohustusi niisama, ilma põhjuseta, vaid ainult juhtudel, mil see on hädavajalik. See tähendab, et haldusorgan peab otsuse eelnevalt hoolikalt läbi mõtlema, et liigset ebameeldivust kodanikule vältida.

Haldusakti proportsionaalsust kontrollitakse järgmiste sammudega:

Meetme kohasus – eksisteerima peab eesmärk, mida püütakse saavutada. Väljaantav haldusakt peab olema vajalik eesmärgi täitmiseks. Eesmärgi ja haldusaktiga teostatava meetme vahel peab olema põhjuslik seoses.
Meetme vajalikkus – haldusakti väljaandmine peab olema vajalik. Valida tuleb kõige leebemad vahendid eesmärgi saavutamiseks.
Meetme mõõdukus – kui eelnevalt on leitud, et meede on kohane ja vajalik, tuleb meede siiski jätta kohaldamata juhul, mil isikule põhjustatav koormav tagajärg on suurem, kui positiivsed tulemused, mida meetmega saavutatakse.

Haldusakt peab olema välja antud kaalutlusvigadeta. Kaalutlusõigus ehk diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Diskretsioonivead, mida haldusaktide andmisel sageli tehakse on järgmised:

haldusorgan ei kasuta üldse kaalutlusõigust;
haldusorgan ületab kaalutlusnormiga antud volituste piire;
haldusorgan lähtub sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest;
haldusorgan jätab mõne olulise asjaolu tähelepanuta.

Näiteid diskretsiooninormide kasutamisest:

Täiskasvanute koolituse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt võib Haridus- ja Teadusministeerium täienduskoolitusasutuse pidajale kehtestatud majandustegevuse nõuete olulise rikkumise korral haldusaktiga peatada või keelata täienduskoolituse läbiviimise täienduskoolitusasutuse pidajana.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 26 lõige 1 sätestab, et klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast. Sama sätte lõige 2 kohaselt võib kooli pidaja kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirnormidest väiksema klassi täitumuse ülemise piirnormi.

Haldusakt peab vastama vorminõuetele. Haldusmenetluse seaduse kohaselt peab haldusakt olema antud kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisi. Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks, mille all on mõeldud neid juhtumeid, mil haldusakt tuleb anda viivituseta, et vältida näiteks ohtu inimese elule, tervisele, varale jmt.

Kirjalikus vormis haldusakti võib anda elektrooniliselt. Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi.

Haldusakti kohustuslikud osad on järgmised:

resolutiivosa ehk haldusaktiga kindlaksmääratavad õigused ja kohustused;
motivatsioon ehk põhjendus;
vaidlustamisviide.

Resolutiivosa

HMS § 55 lõige 1 sätestab nõude, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. See tähendab, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, peab seda lugedes selgelt mõistma, mida on haldusaktiga tema suhtes otsustatud, millised õigused ja kohustused tema jaoks kaasnevad. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti resolutiivosast peab seega selguma, kellel on õigus millele, millistel tingimustel ning kes peab tegema mida ja millise tähtaja jooksul. Klassikalise haldusakti puhul on resolutiivosa sisuks käsk, keeld või luba.

Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele.



Haldusmenetluse seaduse kohaselt peavad kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Seega peavad sisuliselt kõik haldusaktid sisaldama kirjalikku põhjendust. Sõltuvalt sellest, milline on haldusakti iseloom, võib ja peabki motivatsiooni ehk põhjenduse põhjalikkus erinema.

Põhjendus on reeglina kaheosaline:

haldusakti andmise õiguslik alus;
haldusakti andmise faktiline alus.

Õiguslik alus – see on viide konkreetsele õigusakti normile, mille alusel vastav otsustus on tehtud. Õiguslik alus peab olema haldusaktis välja toodud täpselt, selgelt ning asjakohaselt. Õigusakt tuleb välja tuua selliselt, et oleks selge, millise aktiga on tegemist – õigusakti nimetus (nt kutsehariduse seadus) ning määruste puhul ka õigusakti andja, andmise aeg, number jmt (nt haridus- ja teadusministri 20. detsembri 2013 määrus nr 40 „Kutseõppe riikliku koolitustellimuse koostamise kord Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“).

Viide normile tuleb välja tuua paragrahvi lõike ja punkti täpsusega. Näiteks koolieelse lasteasutuse koolitusloa kehtetuks tunnistamisel ei ole õige viide vaid koolieelse lasteasutuse seaduse § 13 lõikele 1, vaid tuleb valida ka sobiv punkt neljast võimalikust variandist.

Faktiline alus – see on kirjeldus asjaoludest, mis on tinginud haldusakti andmise. Faktilised asjaolud ei tohi olla oletuslikud ega üldsõnalised ning haldusakti andja peab vajadusel suutma neid asjaolusid tõendada.

Seadus annab ka ühe erisuse faktilise aluse esitamisest haldusaktis. Nimelt ütleb HMS, et haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Seda näiteks juhtumil, kus ametnik on esitanud sooviavalduse teenistusest vabastamiseks ning see rahuldatakse.



Põhjenduses esineb reeglina ka nö kolmas osa, see on arutluskäik, miks kirjeldatud faktilised asjaolud toovad kaasa õiguslikus aluses toodud õigusnormi kohaldamise. Ehk sisuliselt seotakse omavahel faktiline ja õiguslik alus. Seejuures ei tohi faktiline ja õiguslik alus olla üksteist välistavad.

Faktiline ja õiguslik alus ei saa ega peagi haldusakti motivatsioonis olema selgepiiriliselt eristatud. Põhjenduse koostamisel seotakse faktiline ja õiguslik alus omavahel ning sageli on need üksteisest läbi põimunud. Oluline on vaid, et mõlemad eelnimetatud elemendid oleksid põhjendusest leitavad.

Põhjenduse pikkus ning põhjalikkus sõltub konkreetsest üksikjuhtumist ning selle keerukusest. Haldusakti väljaandmisel tuleb arvestada ka menetluse efektiivsuse nõuet. Nii on praktikas leitud, et rutiinsete haldusaktide puhul, mida ilmselgelt keegi ei vaidlusta, võib loobuda faktilise aluse väljatoomisest ning piirduda vaid viitega haldusakti andmise õiguslikule alusele. Ka Riigikohus on juba aastal 2003 oma lahendis 3-3-1-54-03 märkinud, et menetluse efektiivsuse põhimõte seab piirid haldusakti motivatsiooni põhjalikkusele. Ülemäärane on motivatsioon, mis on ebaproportsionaalselt mahukas, võrreldes haldusaktis lahendatava küsimuse tähtsuse ja keerukusega. Samas ei saa efektiivsuse põhimõte õigustada täielikku loobumist motiveerimisest.

Seega on põhjenduse koostamisel oluline saavutada optimaalsus.

Mõningad märksõnad, millest põhjenduse koostamisel lähtuda:

põhjendus peab olema lihtne ja arusaadav – inimene, kellele haldusakt on suunatud, peab haldusakti sisust aru saama, seega tuleks vältida kantseliiti, arvukalt erialatermineid ning seaduse teksti ümberkirjutusi. Haldusakti põhjal peab inimene selgelt ja lihtsalt mõistma, milline otsus ning miks on tema suhtes tehtud.
põhjendus peab olema eesmärgipärane – põhjendust lugedes peab olema arusaadav, miks vastava sisuga haldusakti andmiseni jõuti ning kuidas kujunes vastav otsustus.

kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti puhul tuleb põhjenduses märkida konkreetsed kaalutlused, millest haldusorgan on lähtunud.



Haldusmenetluse seadus nõuab ka, et haldusaktis peab olema ära toodud viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Nimetatud nõue tuleneb haldusmenetluses kehtivast selgitamiskohustusest. Isikul, kelle õigusi haldusakt puudutab, peab olema info selle kohta, kuidas, kus ja millise aja jooksul ta oma õigusi kaitsta saab. Kui vaidlustamisviidet haldusaktis ei ole, siis see ei muuda haldusakti kehtetuks ega muuda ka vaidlustamise tähtaega. Küll ütleb seadus, et vaidlustamisviite puudumist võib pidada vaidlustamise tähtaja mõjuvaks põhjuseks, kui isik põhjendab, et laskis tähtaja mööda just sel põhjusel, et haldusaktis oli vaidlustamisviide esitamata.

Enamlevinud vaidlustamisviite kirjapilt on järgmine:

„Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.“

Lisaks eelnimetatutele peab haldusakt sisaldama veel:

haldusakti andnud haldusorgani nimetus,
haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri,
haldusakti väljaandmise aeg;
muud õigusaktiga ettenähtud andmed. Muude andmetena on mõeldud siinkohal näiteks ettekirjutuste puhul asendustäitmist ja sunniraha puudutavad andmed.

_________________
Tegijal juhtub mõndagi, kel palju juhtub- see on lihtsalt kõva tegija.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Eesti Detektoristide Foorum 2.0 -> Muinsuskaitse ja arheoloogia Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3
Lehekülg 3, lehekülgi kokku 3

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes
You can attach files in this forum
You can download files in this forum


Powered by phpBB © 2001, 2005 phpBB Group
Tõlkinud: